Ansipi valitsus summutab kriitikat jõuinstantside kaudu

Mõni päev tagasi sain üllatuse osaliseks. Selgus, et üks meie valitsusasutusi, nimelt Andmekaitse Inspektsioon on alustanud menetlust Keskerakonna Noortekogu vastu.

Andmekaitsjate rünnak kesknoorte vastu

Andmekaitse Inspektsioon ei vaja tutvustamist – see asutus on viimasel ajal mitme „särava“ algatusega silma paistnud. Postimees avaldas oma kultuuriväljaandes protesti napakate keeldude vastu, mis sellest inspektsioonist lähtuvad.

Noortekogu-vastase menetluse aluseks on võetud ühe noore reformierakondlase avaldus, nagu olevat kesknoored tunginud peaministri eraellu ja levitavat suures tiraažis tema kodust aadressi. Mulje, mille reformierakondlased avalikkusele jätsid, on ekslik. Noortekogu ei tegele peaministri kiusamisega.

Keskerakonna Noortekogu on läbi aastate korraldanud kampaaniaid juhtimaks tähelepanu  probleemidele, mis meie meelest on ühiskonnas kõige teravamad. Vedasime kampaaniat, kus kutsusime tõstma hariduskulutuste osakaalu SKT-s. Täna argumenteerib haridusminister Tõnis Lukas üsna meie toonaste seisukohtade vaimus, kaitstes oma ministeeriumi eelarvet.

Oleme seisnud maksuameti sõltumatuse eest, kui kunagine Res Publica rahandusminister vallandas maksuameti juhi, et summutada teda ennast puudutavat uurimist maksuametis.

Seekordse kampaaniaga soovisime teadvustada autojuhtidele, miks kütus Eestis on kallim kui  naaberriikides. Kui lahti lüüa, millest koosneb tanklas müüdava kütuseliitri hind, näeme, et lõviosa ei lähe mitte kütusepaaki, vaid läbi maksu ja aktsiisi valitsuse kontole (vt ka 17.septembri Kesknädal, „Kesknoored: rahvas peab helpima eelarve lappimise suppi“).

Kõrged kütusehinnad on Eesti hüperinflatsiooni peasüüdlaseks – järelikult, meie majanduse üheks peamiseks jahutajaks. Arvame, et aktsiise tuleks langetada, mitte aga täiendavalt tõsta, nagu on valitsusest kostnud. Jäetagu parem tulumaks ühe protsendi võrra alandamata – seda ei paneks keegi tähele. Selline on meie kampaania sisu.

Et vältida sisulist arutelu, ründasid reformierakondlased meie kampaaniat, tuues ettekäändeks, et kampaaniamaterjalidel on ära toodud Ansipi Tartu-kodu aadress. Tõsi, oleme inimestele pakkunud võimalust saata peaministrile postkaart ettepanekuga alandada aktsiise. Ning sajad autojuhid ongi seda juba teinud.

Andmekaitse Inspektsioon nõudis meilt vastuseid kolmele küsimusele: esiteks, kust saime Ansipi koduse aadressi; teiseks, kas Ansip lubas meil seda kasutada; kolmandaks, millistele seadustele tema aadressi kasutades tuginesime.

Üllatav menetlus

Aadressi saime Ekspress Hotline'i kataloogist, aga võinuksime selle leida ka Delfi portaali telefoniraamatust. Neid allikaid, kus Ansipi aadress Tartus Tamme puiesteel on täiesti avalikult ära nimetatud ja kümnetes tuhandetes eksemplarides tiražeeritud, leiab veel ja veel. Ansip on ise avalikult deklareerinud, et tema aadressi võib kes tahes kasutada – järelikult mingit täiendavat luba  polnudki vaja küsida.

Või püüab Andmekaitse Inspektsioon väita, et, soovides saata kirja mõnele inimesele, peame iga kord temalt järele küsima, kas ikka tohime talle kirjutada?

Vastuseks kolmandale küsimusele võib lugeda põhiseadusest üles kõik sätted, mis käsitlevad inimeste õigust avaldada oma arvamust. Isegi Andmekaitse Inspektsioon ei saa meie põhiseaduslikke õigusi keelata. Sõnavabadus on suurem väärtus kui andmekaitsjate ettekirjutused telefoniraamatu kasutamise korra kohta!

Kõigest hoolimata tuli menetluse alustamine Andmekaitse Inspektsiooni poolt mulle üllatusena. Minu ettekujutust mööda peaks sel asutusel niigi palju tööd olema. Võib üles lugeda kümneid erinevaid asju nende töövaldkonnas, mis on tegemata või tehtud halvasti. Kuid Andmekaitse Inspektsioon otsustas pühendada lähimad kuud just peaministrile saadetud kirjade uurimisele.

Ebaõiglane Ansip

Kahjuks käitus meie peaminister kahepalgeliselt, nagu ikka. Ühelt poolt laskis ta meedias teatada, et temal ei ole selle vastu midagi, kui Keskerakonna noored ja teised Eesti elanikud talle kirjutavad – kasvõi koju. Teiselt poolt andis ta endale alluvale Andmekaitse Inspektsioonile käsu hakata Keskerakonna Noortekogu taga kiusama takistamaks talle ebamugavate kirjade väljasaatmist.

Miks ma kahtlustan, et Andmekaitse Inspektsiooni aktsiooni taga oli peaministri otsene või kaudne korraldus?

Ma ei tunne inimesi, kes töötavad selles asutuses, kuid olen päris kindel, et nad tegelikult ei taha end vabatahtlikult ja avalikult lolliks teha. Kui neil on tõsi taga, tuleb algatada menetlused kõigi nende meediaväljaannete vastu, kes on avaldanud ühe või teise avaliku elu tegelase koduse aadressi või telefoninumbri.

Kõik lõhnab kavatsuse järele piirata meediavabadust ja panna päitsed pähe kodanikuühendustele. Tänastele võimulolijatele ei meeldi, et nende poolt otsustatut kritiseeritakse. Isegi kui nende otsuste tagajärjel saavad inimesed tehtud vaesemaks – olles sunnitud maksma kaupade ja teenuste eest aina kõrgemat hinda, sest valitsus pole hakkama saanud riigieelarve planeerimisega.

Muide, miks ikkagi otsustasime saata kirjad peaministri kodusel aadressil, mitte aga Stenbocki majja?

Valitsuse võtmeministrid ja koalitsioonierakondade juhid ütlevad täna päris otse välja, et selle valitsuskoalitsiooni päevad võivad olla loetud. Järelikult – ka Ansipi päevad peaministriametis. Kuidas saime materjale trükikotta saates olla kindlad, et mõne nädala pärast on Ansipit veel võimalik Stenbocki maja postiaadressil kätte saada? Kasutasimegi kodust aadressi, eeldades, et peatselt ametist lahkuv peaminister vähemalt esialgu Eesti tolmu jalgadelt ei pühi. Kõrgepalgalise riigiametnikuna puudutavad kogu rahva raskused teda vähe, mõelgu nendele asjadele siis vähemalt Tartu linna elanikuna.

SIRET KOTKA, Keskerakonna Noortekogu esimees

Jaga |