Mati Hint valiti Tallinna Ülikooli esimeseks auliikmeks

Hint lausus, et hindab seda otsust kõrgelt, kuigi tegemist pole just kõige tavalisema akadeemilise tunnustusavaldusega. „Olen tänulik nii Tallinna Ülikoolile kui ka Tallinna Pedagoogikaülikoolile ning Eduard Vilde nimelisele Tallinna Pedagoogilisele Instituudile, et olen saanud nii vabalt, kui olud on võimaldanud, harrastada oma teaduslikke huvisid ja õpetada nii vabas vaimus, kui julgust on jätkunud. Ideoloogilisest kärast hoolimata ei kiusatud mind siin taga ka päris halbadel aegadel.“  

Hint valiti Tallinna Ülikooli auliikmeks Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi ettepanekul. „Pärast minu põlvkonda ei ole eesti keele häälikusüsteemi ja grammatikat enam võimalik esitada primitiivsete müütide vaimus,“ hindas Hint enda ning oma põlvkonna teadlaste panust.

Hint on kaitsnud kaks doktorikraadi, avaldanud ligi 300 teadusartiklit Eestis, Euroopas ja USA-s ning kümme raamatut. Ta on ülikoolis tegelnud lingvistika doktorantuuri rajamisega, aidanud korraldada rahvusvahelisi kongresse ja sümpoosione.

Mati Hint oli ka Rahvarinde eestseisuse liige, Riigikogu liige ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liige. Silmapaistev on tema töö emakeeleõpetuse, sh riigi õppekavade ja õpikute alal. „Olen 40 aastat olnud tegevõppejõud, suur osa emakeeleõpetajatest on olnud minu üliõpilased. Olen tänulik, et paljud nendest on säilitanud sideme minu ja minu perekonnaga.“

Tallinna Ülikooli tulevikust rääkides soovis Hint, et rahvusvahelistumise kõrval jätkataks eestikeelse Eesti ülikoolina, kus mõistetaks, et ülikooli kõige tähtsam ülesanne on taastoota haritlaskonda oma maa, oma Eesti jaoks, teatas Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht Sulev Oll.

Kesknädal õnnitleb oma head kauaaegset autorit Mati Hinti kolleegide suure tunnustuse puhul ning soovib tervist ja jätkuvat teravat silma ja vahedat sulge oma arvamuse avaldamisel Eesti meedias laiemalt. Viimati ilmus temalt tähendusrikas analüüs 6. veebruaril 2015 Sirbis pealkirjaga „Eesti Nokia – negatiivne sünergia“. Samuti ripub temalt novembris 2014 esitatud essee „Mis ei ole Eesti riigi mõte“ ülal Eesti Koostöökoja kodulehel.

Jaga |