24. oktoobril 2007 pikendas Riigikogu kaitseväe kasutamist Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks julgeoleku tagamise missioonil Iraagis.

Viis päeva varem Riigikogu ees kõneldes arvas kaitseminister Jaak Aaviksoo: „Me ei peaks Iraagist lahkuma mitte deklaratiivsete poliitiliste otsuste ajendil, vaid eelkõige lähtudes tegelikust olukorrast otsuse vastuvõtmise hetkel. Tahaksin, et järgmise aasta lõpus on Iraagis kujunenud julgeolekuolukord, mis võimaldab meil kas välja tõmbuda, paigutada oma üksusi ümber või leida muid lahendusi vastavalt kujunenud julgeolekuolukorrale. Ma loodan väga, et see osutub võimalikuks, kuid garanteerida seda täna ei saa.“

Isegi Valgesse Majja kandideerivad Demokraatliku Partei presidendikandidaadid on tunnistanud, et USA väed tõenäoliselt jäävad Iraaki julgeolekut tagama veel pikkadeks aastateks.

„Valimisvõidu korral tuleb kõigepealt selgeks teha, mida on George W. Bush meile pärandanud Iraagi sõjaga seoses,“ sõnas Hillary Clinton mullu septembris.

Teine väljapaistev presidendikandidaat Barack Obama pidas eelmisel aastal toimunud debatis USA sõjajõudude lahkumist Iraagist nelja aasta jooksul vähetõenäoliseks. Viimasel ajal lubavad demokraadid küll presidendivalimiste võitmise korral USA väed Iraagist välja tuua, kuid oma sõnade realiseerimine läheb lubajail raskeks.

Tuli hõõgub tuha all

Ameerika nädalalehe Newsweek kolumnisti Fareed Zakaria arvates sõdisid liitlasväed aastail 2003–2005 Iraagis, et maha suruda terroristide ja mässajate vaenutegevust. Pärast 2006. aasta veebruaris Samarra linna Kuldses moshees toimunud plahvatusi hakati Iraagis toimuvat seostama peamiselt erinevate usulahkude vahelise sõjaga. Hetkel on Iraagis sõjategevus asendunud liitlasvägede ponnistustega sõlmida kohalike hõimude vahelisi rahuleppeid ja tagada riigis stabiilne julgeolek. Liitlasvägede tegevus, sealhulgas Eesti sõdurite osalusel, on suutnud oluliselt vähendada vereojasid Iraagi linnade tänavatel.

Peale kurdide elavad Iraagis kaks peamist erinevate usuliste vaadetega etnilist rühma – sunniidid ja shiiidid. Koos Saddam Husseiniga võimult kukutatud sunniidid on – pisut ootamatult – otsustanud vastupanu asemel asuda tegema koostööd USA-ga.

Samas tunnistab USA vägede ülemjuhataja Iraagis kindral David Petraeus: “Lõuna-Bagdadi külastades võib näha sunniite, kelle sisemine distsipliin ja sõjaline valmisolek on hämmastavad. Need endised Saddam Husseini alluvad on lihtsalt otsustanud praegu mitte võidelda.“

Kindral Petraeus nimetab Saddam Husseini armee endisi sõdureid „murettekitavateks kohalikeks kodanikeks“. Ameeriklased on püüdnud neid hea väljaõppega mehi edutult sulandada Iraagi politseisse ja teistesse julgeolekujõududesse. Jänkid soovivad, et sunniitlikest Saudi Araabiast ja Jordaaniast pärit raha asemel saaksid need mehed tasustatud Iraagi valitsuse poolt ja looksid ühtlasi usalduslikke suhteid shiiitidega.

Demokraatia juurutamise asemel tegelevad liitlasväed kahe erineva kogukonna vaheliste suhete silumisega. Tegelikkuses püsib Iraak lõhestatuna ja mingit rahvuslikku leppimist ei ole riigis aset leidnud. Seetõttu on Eesti valitsuse poolt loodud ettekujutus peatsest rahu saabumisest vale. Tõenäoliselt alustaksid kibestunud sunniidid liitlasvägede Iraagist lahkudes peagi ulatuslikku sõjategevust.

Aeg oleks Iraagist pragmaatiliselt lahkuda

Fareed Zakaria arvates oleks USA jaoks kõige mõistlikum strateegia Iraagis luua lähitulevikus rahvusvaheliste institutsioonide poolt sanktsioneeritud rahutagamismissioon, nagu see oli Bosnias. Zakaria soovitab kokku kutsuda rahvusvahelise konverentsi saamaks eelkõige Iraagi naaberriikidelt toetust laiapõhjalise uue missiooni algatamiseks. Newsweeki kolumnisti hinnangul tuleb tulevasel rahuvalvemissioonil kontrollida kohalikest rahulepetest kinnipidamist veel aastaid, enne kui on võimalik samm-sammult Iraagist lahkuda.

Keskerakondlane Lauri Laasi sõnas Riigikogus esinedes: "Iraagi sõda ei olnud Eestile pealesunnitud sõda, vaid selge valiku tulemus. Valik on meil ka täna. Nii, nagu me sinna sõtta pragmaatiliselt läksime, nii saame sealt ka pragmaatiliselt lahkuda. Lahkuda otsustanud riikide ja juba lahkunud riikide julgeolekuseisund või välispoliitilised sidemed ei ole sellest kannatada saanud."

Mida arvavad Iraagi sõjast maailma arvamusliidrid?

USA ekspresidendi Jimmy Carteri endise julgeolekunõuniku Zbigniew Brzezinski arvates on olemas suur oht, et konflikt Iraagis võib laieneda peagi Iraani. "Oma praegust strateegiat muutmata võib USA peagi astuda sõtta Iraaniga, mis tähendab 20 aasta pikkust sõjalist osalust Iraagis, Iraanis, Afganistanis ja ilmselt ka Pakistanis." leiab Brzezinski.

CIA-s Osama bin Ladeni tabamiseks moodustatud osakonna endise juhi Michael F. Scheueri arvates on islamistid tänaseks võitnud kaht maailma suurvõimu – NSV Liitu Afganistanis ja USA-d Iraagis. Islamimaailmale on need võidud väga suure märgilise tähendusega. Üsna prohvetlikult mõjuvad Scheuri hinnangul Osama bin Ladeni sõnad: „Venelased on ameeriklastest vastupidavamad; kui saime venelastest jagu, siis suudame lüüa ka USA-d."