Küll see Edgar ikka jõuab!

 Edgar saadaks tarbetu komisjoni laiali

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) sellisel kujul on vaja laiali saata, kirjutas Savisaar oma blogis http://linnapea.tallinn.ee/. „Ma ei väida, et erakondade rahastamist ja annetuste tegemist ei tuleks kontrollida. Väidan, et seda peaks tegema sõltumatum institutsioon.“ Savisaare sõnul on ERJK maskeerunud erapooletuks organisatsiooniks, mis teostab justkui sõltumatut järelevalvet.

„Tegelikult on tegemist erakondliku, kallutatud komisjoniga, kus tooni annavad elupõline Keskerakonna vihkaja Tarand ning äärmiselt kahtlase tausta ja küsitava renomeega, kuid avalikkusele suuresti tundmatu sotsist „ärimees” Ojasalu.“

„Pole ime, et „uurib” see komisjon ainult Keskerakonda ning rühib valimiste eelsel ajal edasi nüri järjekindlusega, vilistades tervele mõistusele ja ka seadusele. Et selline olukord on saanud üldse võimalikuks, on tegelikult seadusandlik praak,“ kirjutab Savisaar, ja lõpetab:

„Ma soovin veelkord, et Keskerakonna oponendid saaksid üle poliitilisest puberteedist ja et me võiksime päriselt süvitsi arutleda Eesti tuleviku üle nagu täiskasvanud inimesed, mitte nagu vinnidega teismelised, kes üksteise peale ajakirjanduses kitumas käivad.“

Edgar mälestab omariikluse alustala Jaan Poskat

Savisaar asetas Tartu rahu aastapäeval pärja silmapaistva ühiskonnategelase, rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhi ning Tallinna linnavolikogu esimehe ja linnapea Jaan Poska hauale. Tartu rahulepingu sõlmimisest möödus 2. veebruaril 95 aastat.

„Eesti riikliku iseseisvuse nurgakivist, Tartu rahust mõeldes ei meenuta me pelgalt ajaloosündmusi, vaid kõneleme üliolulistel tänapäeva ja tuleviku teemadel. Sõjakolded Euroopas meie lähedal, ebastabiilsed ja pingestatud riikidevahelised suhted, rünnakud riikide ja rahvaste enesemääramisõiguse ja suveräänsuse vastu kõnelevad meile rahu ning kooseksisteerimise haavatavusest,“ rääkis Savisaar.

Ta tõdes ja hoiatas, et de jure eksisteerivat on de facto lihtne jalge alla tallata. „Ikka ja jälle! Maailm on saja aasta jooksul tõepoolest vähe muutunud!“ Tema sõnul oli Poska ladumas eestlaste iseolemise alusmüüri. „Kirglikult ja enesest kõike andes töötas ta nii Tallinna linna kui ka Eesti riigi ülesehitamisel. Sellel patriotismist kantud ennastsalgavusel oli ränk hind – Jaan Poska lõpetas oma maise matka ainult kuu aega peale Tartu rahulepingu allakirjutamist. Seega tähistame nüüd märtsis ka meie suurmehe Jaan Poska 95. surma-aastapäeva,“ märkis Savisaar.

Järgmise aasta 24. jaanuaril tähistatakse Kadriorus Luigetiigi kõrvale mälestusmärgi avamisega 150 aasta möödumist Jaan Poska sünnist.

Edgar igatseb Siimu järele

Savisaar arutles Facebookis ka majanduspoliitika üle ning prognoosis, et kui Reformierakond oma praegust majanduspoliitikat ei muuda, jäävad oravad pärast parlamendivalimisi opositsiooni.

„Vaatan mureliku südamega, kuidas Reformierakonna noor kaardivägi haarab järjekordselt rahvusluse õlekõrrest, et oma valijaid kuidagigi valimiskasti juurde tuua. Alles nad üritasid valimiste põhiteemana kehtestada julgeolekut, mis neil välja ei tulnud. Nüüd siis püüavad nad mingil ainult neile arusaadaval moel ähvardada ja hirmutada inimesi venestamisega. Olge mureta, ei saanud venestamisega hakkama kommunistid, ei saa ka sotsid – eesti vaimu ei murra miski,” kirjutab Savisaar.

„Mina aga tunnen puudust Siim Kallasest, kellega oli, mille üle sisuliselt vaielda. Temaga sai rääkida maksudest, töökohtade loomisest, hinnatasemest, pensionidest, majanduse arendamisest, Eesti tulevikust ja teistel riigi tuleviku seisukohast olulistel teemadel. Temaga sai rääkida nagu täiskasvanud inimesega, mõistlikult ja sisuliselt,” nostalgitses Savisaar.

„Paraku praeguse Reformierakonnaga mingit arukat valimisdebatti vist pidada ei saa. Mis näitab veelkord, et Eesti vajab kiiret valitsusevahetust ning mõtteviisi vahetust. Reformierakonna tagatuba on kaotanud igasuguse kontakti Eesti rahvaga. See on kurb. Tunnen Kallasest puudust,” õhkab Savisaar.

Edgar puhub majandusele eluvaimu sisse

Vastuseks Mart Laari kavale Eesti majanduse restardist esitas Savisaar omapoolsed ettepanekud, sest Laari pakutu jäävat nõrgaks. Savisaare väitel toetab Keskerakond rahvaalgatust, inimeste suuremat kaasamist, presidendi otsevalimisi. „Vastuhääle võimalus – miks ka mitte, aga see ei anna mingit sisulist tulemust. Reformierakonna poliitika vastu saab täna ka hääletada – hääletades Keskerakonna poolt,“ analüüsis Savisaar.

Tallinna linnapea arvab, et meie riigis on tegemist justkui kriisis ettevõttega. „Eesti Nokia on peaaegu samas seisus kui Soome Nokia,“ parafraseerib Savisaar.

Selleks et olla edukas, peame konkurentidest olema paremad ja edukamad. Savisaare sõnul on vaja, et riik sillutaks noortele ettevõtjatele teed. Selleks peab tõstma palgataset. „Alampalga kasv ja üldine palgataseme tõus on ainus, mis me saame teha, et tuua andekad ja targad, noored ja energilised eestimaalased Eestisse tagasi, enne kui nad püsivalt läinud on. Ja see on ainus, mis tegelikult tõstab iivet ja taastab usu Eesti riiki,“ arutleb Savisaar.

Lisaks tuleb tema soovitusel läbi viia maksureform. „Viimase kaheksa aasta jooksul on makse ja aktsiise tõstetud kokku 20 korral. Vaja on ühekordset ja põhimõttelist maksureformi, mis kehtestab arenenud maailma eeskujul õiglase ja loogilise astmelise tulumaksu. Kehtestada tuleb ettevõtte tulumaks, mis peataks raha tohutu väljavoolu riigist. Ülejäänud maksud ja lõivud tuleb tervikuna üle vaadata ja terve mõistusega kooskõlla viia,“ pakub Savisaar.

Ka peab Eesti riik olema ettevõtjale tõhus ja paindlik partner välisturgude ja partnerite leidmisel, turistide toomisel jne.

„Eesti rakendab ametnike armeesid, et kontrollida firmaautode käibemaksu ja 1000-euroste arvete deklareerimist, aga samal ajal toimetab meil kogu maailmas vaid mõni üksik kaubandusesindaja,“ heidab Savisaar ette.

„Just neile küsimustele keskendudes ning need päriselt ära lahendades on Eestil lootust vähemalt kaks, aga parem kui kolm või neli korda kiiremaks majanduskasvuks kui Euroopa Liidu keskmine. Nii näitame, et me pole mitte hääbuv, kurb ja kuri väikeriik, vaid avatud ühiskonnaga, dünaamilise ettevõtluskeskkonnaga, innovaatiline ja äge väikeriik,“ kutsus Savisaar meid üles.

Edgar ei unusta omandireformi traagikat

Ebaõiglus, mille tekitas omandireform, tuleb heastada, õigus jalule seada, omandireformiga seonduv ei tohi unustusehõlma vajuda, rõhutas Savisaar Tallinnas Salme Kultuurikeskuses konverentsil „Lõpetagem omandireform õigusriigile kohaselt“. „See on õige ja vajalik nii tänaseid sundüürnikke kui ka meie riigi ja kodanike tulevikuperspektiivi silmas pidades.“

Savisaar juhtis tähelepanu viimatistele seadusemuudatustele, mis võimaldavad laiali jagada viimasedki kunagi baltisakslastele kuulunud majad.

Samas ei ole mõeldud neile eestlastele, kes oma raha ja aega on neisse hoonetesse pannud ning kes nüüd oma kodudest võivad ilma jääda, märkis Savisaar. „Eriti kurblooliseks muudab juhtunu asjaolu, et omandireformiseadus võeti vastu rahvusvahelisel inimõiguste päeval!“ Savisaare sõnul on äärmisest kahju, et jätkuvalt ei suudeta endale tunnistada, et omandireform, piltlikult öeldes – küüditas osa Eesti elanikkonda oma kodudest. „Need üürnikud ei osanud uneski näha, et kätte võidetud omariiklus neile sellise põntsu paneb,“ kaitses Savisaar Laari poolt sundüürnikeks tehtud eestlasi.

Edgar võõrustas luterliku maailma tippjuhti

„Meil on suur au teid siin majas vastu võtta; siia kutsume meie linna kõige auväärsemaid külalisi,“ ütles Savisaar Poska majas kohtumisel Luterliku Maailmaliidu presidendi piiskop Munib A. Younaniga. Vesteldi luteri kiriku osast muutuvas maailmas ja mälestistega seotud tegevustest, sh Tallinnas. Linnapea tutvustas Tallinnas läbi viidud ulatuslikku kirikurenessansi projekti, mille peamiseks eesmärgiks oli kirikute avamine ja tutvustamine nii eestimaalastele kui ka turistidele ning mille kestuseks olid kavandatud aastad 2002–2006, kuid mida olulisust silmas pidades pikendati aastani 2011. Lisaks kirikuhoonete taastamisele pöörati suurt tähelepanu ka väärtusliku kirikuinventari konserveerimisele ja restaureerimisele, korda sai mitu orelit.

„Meeldiv võimalus oli tutvustada tegevusi, mida Tallinn on teinud kirikute toetamisel, ja tõestada sellega meiepoolset panust kirikliku institutsiooni väärtustamisel,“ kommenteeris Savisaar.

Edgar tunnustas uut peapiiskoppi

2. veebruaril – küünlapäeval ja Tartu rahu aastapäeval – pühitseti ametisse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Piduliku sündmuse auks korraldas Savisaar vastuvõtu Estonia teatris. Ta ütles pöördumises kõrge vaimulikkonna poole, et kõikide asjade algus on sõna. „Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal. Valisin just nimelt selle kirjakoha oma tervitussõnade ja soovide alusmõtteks, sest on ju vaimuliku olulisimad tööriistad tema usk ja sõna!“ rääkis Savisaar. Ta rõhutas oma kõnes, et inimene ei tohi alahinnata sõna jõudu ja peab alati meeles pidama, et mõtlematult lendu lastud sõna võib teha palju kahju, aga samas õigel ajal õiges kohas lausutud hea sõna võib päästa elu.

„Küsimus on ju sõna tähenduses, väärtuses, sisus ja rõhuasetuses, ning selle kasutamise mõtestatuses. Võimes oma sõnade eest vastutada ning vahel üht-teist ehk ütlematagi jätta. Sõna on vaba! On! Aga mitte solvavalt, lõdvalt ja ebaeetiliselt vaba. Teame ju hästi, et sõna puudutus – nagu aja puudutuski – võib vahel olla talumatult valus,“ kõneles Edgar Savisaar.

Refereerinud INDREK VEISERIK

[esiletõste]

Helistage Edgari telefonile!

Eesti Keskerakond alustas projektiga „Edgari telefon”, kuhu helistades saab teada, mida arvab Edgar Savisaar hindade langetamisest, pensionide tõstmisest ning palkade suurendamisest ja töökohtade loomisest.

Edgari telefonile saab helistada numbril 62 74 555. Kasuta võimalust!

[fotoallkirjad]

KOOS VAIMULIKEGA: (vasakult) EELK peapiiskop Urmas Viilma, Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja Luterliku Maailmaliidu president piiskop Munib A. Younan.

MÄLESTAB: Edgar Savisaar asetas Tartu rahu aastapäeval pärja ühiskonnategelase, rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhi ning Tallinna linnapea Jaan Poska hauale.

Jaga |