Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Lahkus Eesti vabanemisvõitluse suur toetaja Juri Afanasjev

23. september 2015

Eelmisel nädalal suri ajaloolane ja väljapaistev ühiskonnategelane Juri Afanasjev, kes oli paljude 1980–1990ndatel vabadusvõitlusse sukeldunud eestlaste jaoks toonase vabameelse intelligentsi ebajumal, ütles Afanasjevi lahkumise puhul Tallinna linnapea Edgar Savisaar. „Teda oli kombeks kutsuda „perestroika töödejuhatajaks“, kuid tegelikult polnud ta Gorbatšovi aktiivne pooldaja ning ta tegi korduvalt valitsusevastaseid avaldusi,“ märkis Savisaar.

 

Eestimaa Rahvarinde juht ja vabadusvõitluse liider Eestis oli teatavasti Savisaar. Kuid ta vajas toetust Moskvast, ja seda pakkus eelkõige Venemaa vaba mõtte üks julgemaid väljaütlejaid ning Rahvarinde kutsel korduvalt Eestis viibinud Afanasjev. „Ta avaldas Eestile suurt toetust, kui ta 1988. aastal esimesena Venemaa ajaloolastest kirjutas tõtt Molotovi–Ribbentropi paktist ja Balti riikide okupeerimisest,“ meenutab Savisaar nüüd. „Mäletan tema esinemist Tallinna Linnahallis, kui tuhanded inimesed kogunesid kuulama teda kui hiilgavat kõnemeest ja poliitikut. Juhtusin olema temaga koos NSVL rahvasaadikute kongressil Moskvas. Olime ühes leeris ning meil oli päris raske seista „agressiivse ja sõnakuuleliku enamuse“ vastu. See tema öeldud fraas läks rahva sekka ning on mõnikord ka tänapäeval üsna aktuaalne,“ jätkas Savisaar Afanasjevist rääkides. „Regioonideülese ja Balti saadikute grupi teisel kongressil protestis ta unitaarse ja imperiaalse liidu vastu, millele oli pandud alus Stalini ajal ja mis oli sellisena püsinud tolle ajani.“

Savisaare sõnul mängis Afanasjev vaieldamatult suurt rolli Eesti jt Balti riikide iseseisvuse taastamisel. „Me mõlemad olime rahvasaadikute esindajatena Molotovi–Ribbentropi pakti avalikustamise komisjonis. Arvan, et ilma Juri Afanasjevita ei oleks me pakti avalikustamist ja taunimist saavutanud.“

Savisaar puutus võitluskaaslasega kokku ka korduvalt hiljem. „Kohtusime temaga tihti Moskvas ka pärast seda, kui ta 1993. aastal poliitikast lahkus. Aga nagu alati, kui lõpeb hingelt lähedase ja veetleva inimese elutee, mõtled tahtmatult, et kohtumisi oli liiga vähe,“ arutles Savisaar. Ta lõpetas oma järelhüüde mõttega, et Juri Afanasjevit jäävad mäletama nii Venemaa kui ka Eesti, ning avaldas kaastunnet selle tähelepanuväärse inimese omastele ja lähedastele.

Teadmiseks Kesknädala lugejatele: president Arnold Rüütel annetas Juri Afanasjevile Maarjamaa Risti IV klassi ordeni aastal 2005.





Viimati muudetud: 23.09.2015
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail