Euroopa võitleb liiklussurmade vähendamise eest

2001. aastal avaldatud Euroopa transpordipoliitikat käsitlev valge raamat sisaldas kaugeleulatuvat eesmärki vähendada liiklussurmade arvu Euroopa Liidu teedel 2010. aastaks 50%. Aastatel 2001-2009 vähenes liiklussurmade arv siiski vaid 36% võrra. 2009. aastal hukkus Euroopa teedel peaaegu 35 000 inimest.

Eestis hukkus liiklusõnnetustes tänavu viie kuuga neljandiku võrra rohkem inimesi kui mullu sama ajaga. Politsei- ja Piirivalveameti andmeil oli tänavu hukkunuid 33, mullu samal ajal oli 24. Maanteeameti andmetel hukkus mullu liiklusõnnetustes 78 inimest, 2009. ja 2008. aastal vastavalt 100 ja 132.

Euroopa Parlamendi transpordikomisjon on ebamõistlikult suure arvu liiklussurmade tõttu tegelnud viimased kaks ja pool aastat vastavasisulise direktiivi ettevalmistamisega. 6. juunil kiitis Euroopa Parlament heaks direktiivi piiriülese teabevahetuse kohta liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumise puhul, et suurendada meie inimeste ohutust liikluses ning vähendada liiklusnõuete rikkumistest tingitud surmasid. See on esimene oluline samm selles suunas.

Direktiivi ajendasid vastu võtma uuringud, et liiklusõnnetusi põhjustanud ja teistes riikides elavate isikute osakaal on ebaloomulikult suur, eriti kiiruseületamisel. Samas jäävad selliste liiklusrikkumiste eest määratud karistused täide viimata. Eriti juhtub seda automaatselt registreeritud rikkumiste korral, mille arv on tunduvalt suurenenud seoses automaatsete radarisüsteemide laialdase paigaldamisega Euroopa teedele. Niisugune suhteline karistamatus kahjustab liiklusohutuse eesmärke ja vähendab kontrollimise usaldusväärsust, sest kõiki isikuid tuleb kohelda võrdselt.

Kaks ja pool aastat tagasi Euroopa Parlamendis esimese lugemise läbinud direktiivis käsitleti vaid nelja kõige enam liiklussurmasid põhjustanud rikkumist, milleks olid kiiruse ületamine, joobes juhtimine, turvavöö mittekinnitamine ja läbisõitmine punase tule alt.

Samuti keskenduti esimesel lugemisel karistuste rakendamisele, mis olulisel määral oleks suurendanud soovitud eesmärkide mõju. Kahjuks Euroopa Nõukogu soovil muudeti õigusakti õiguslikku alust, ning seetõttu ei saa enam rääkida piiriülesest karistuste rakendamisest, vaid lihtsalt teabevahetusest.

Teisele lugemisele Euroopa Parlamendis jõudis direktiiv käesoleva aasta alguseks. Direktiivi lisati järgmised rikkumised: sõidukijuhtimine narkojoobes, kiivri mittekandmine, keelatud sõiduraja kasutamine, mobiiltelefoni või muu sidevahendi keelatud kasutamine juhtimise ajal. Kõigis liikmesriikides ei tunnustata neid rikkumisi küll ühtmoodi, näiteks erineb suhtumine mobiiltelefoni kasutamisse.

Direktiiv ei ühtlusta liiklusnõudeid ega karistusi. Ettepaneku kohaselt luuakse liikmesriikide vahel elektroonilise andmevahetusvõrgu kaudu teabe vahetamise menetlus, mis võimaldab tuvastada õigusrikkumise toime pannud sõiduki. Pärast sõiduki kindlakstegemist saadab selle riigi pädev asutus, kus liiklusnõuete rikkumine toimus, sõiduki omanikule vastava teate, millele järgneb tavapärane karistuste nõudmise protseduur.

Kuna teabevahetus on oluliselt seotud privaatsete isikuandmetega, tegin mitmeid ettepanekuid rangema ja selgema andmekaitse osas, mis leidsid ka toetust. Usun, et nüüd ei ole võimalik kasutada delikaatseid isikuandmeid muul otstarbel, kui liiklusrikkuja teavitamiseks ja karistuse menetlemiseks.

Liikmesriikidel on nüüd kaks aastat aega direktiivi jõustamiseks. Euroopa Liberaalid taotlesid ka nõuet, et liikmesriik edastab Euroopa Komisjonile teavet, millisel määral vastab antud riigi seadusandlus käesolevale direktiivile ning millal tehakse vajalikud muudatused seadusandlusesse. Euroopa Liidu õiguses nimetatakse neid korrelatsiooni- ehk vastavustabeliteks, mille sisseviimine igasse EL-i õigusakti on olnud pikkade diskussioonide teema. Poola, kelle eesistumine algas 1. juulil, on võtnud selle oma tegevuskavva. Loodan, et Eesti võtab direktiivi kiiresti üle ning kohaldab oma seadusi vastavalt sellele. See ei ole seadus lihtsalt seaduse ja selle vastuvõtmise pärast, vaid sel on konkreetne eesmärk - päästa inimelusid Euroopa teedel.

VILJA SAVISAAR-TOOMAST, Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjoni liige

Jaga |