Rahvaküsitlus kui tõelise demokraatia avaldus

MERIKE MARTINSON,      10. juuli 2002


Rahvaküsitlusest seoses Harju tänava arenguga Tallinnas on kujunenud opositsiooni ja koalitsiooni vaheline äge vastasseis. See algas juba volikogu istungil, kui Tallinna linnavalitsuse ettepanekul valmis eelnõu rahvaküsitluse läbiviimiseks.
Opositsioon nägi selles, nii nagu igas linnavalitsuse ettevõtmises, ainult valimiskampaania hõngu. Opositsiooni äge vastasseis tundus tõsise kemplemisena, viies paljud volikogu liikmed piinlikkustundeni. Mulle oli aga täiesti selge: rahvaküsitlus koos linnakodanike kaasahaaramisega on uus samm Tallinna arengu planeerimisel.
Kinnituse sellele sain Kieli päevade raames 22. juunil 2002 toimunud Rahvusvahelisel Linnade Foorumil (14 sõpruslinna), kus osalesin Tallinna linnavolikogu esindajana koos linnavalitsuse avalike suhete direktori Karin Varkeliga. Foorumi teemaks oli "Omavalitsuse korralduse rahvusvaheline võrdlus - kogemused, eelised, puudused".
Lisaks omavalitsuse struktuuri ja linnajuhtimise tutvustamisele kõikide 14 linna esindajate poolt oli foorumi üheks teemaks konfliktid ja nende lahendus linnades. Osalesin koos proua Varkeliga aktiivselt selles diskussioonis, esitades meie peamisteks konfliktideks vastasseisu opositsiooni ja koalitsiooni vahel nii eelarve, linnaarengu, ehituse kui ka paljudes teistes küsimustes, mis kujunevad eri prioriteetide olemasolu tõttu. Diskussiooni käigus avaldasid linnade esindajad arvamust, et vastuolulisi seisukohti nii olulistes küsimustes nagu linna areng ja vastav eelarve ei tohiks olla.
Eriti elav arutelu järgnes Varkeli sõnavõtule, mis tutvustas planeeritavat rahvaküsitlust Harju tänava kohta Tallinnas. Oma seisukohti avaldasid Kieli, Bresti, Malmö, Kopenhaageni ja Vaasa linnade esindajad, kes tunnustasid rahvaküsitluse ettevõtmist, samas tuues esile kartuse, et alati ei too rahvaküsitlus objektiivset lahendust ja võib omakorda kujuneda konfliktiks linnavalitsuse ja linnakodanike vahel.
Et rahvaküsitlus on sageli ka risk ja eeldab linnarahva sisulist lähenemist, siis paljud linnad on sellest loobunud, kuigi tunnistasid, et rahvaküsitlus on vajalik. See peab olema abiks linnajuhtimise rahvalähedasemaks muutmisel. Peale jäi siiski seisukoht, et aktiivne rahvaküsitlus näitab demokraatia arengut ühiskonna või siis linna juhtimises.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)