Tähtsamast ja tühisemast Eesti–Vene suhetes

Mitmete asjaolude tõttu oli siin Saksa fašistlik okupatsioon kohaliku elanikkonna suhtes kõige pehmem ning seetõttu selles sõjas Saksa mundris võidelnute arv elanikkonna üldarvuga võrreldes kõige suurem.

Propagandasõja metoodikaks on iidsetest aegadest peale olnud tüliküsimuse puhul kogu loo sündmuste kontekstis endale sobivate aspektide ülerõhutamine ja vastaspoole argumentide mahavaikimen, nende tõlgendamine salakavalusena. Nii ka praegu. Vene poolel on lihtne eestlasi fašistideks nimetada ja Eesti poolel vastalise argumente tõlgendada vaid tema agressiivse pahatahtlikkuse ilmingutena, kusjuures ei panda tähele, et endal on sama ühekülgne metoodika.

Kogu selle olukorra muudab üleilmselt tähtsamaks Eesti hell olukord nn ida- ja läänemaailma piiril, nende maailmade poolne elunähtuste mõneti erinev tõlgendamine ning sellega kaasnev jonnimine tegelikult tühiste asjade pärast. Näiteks Tartu rahuga kehtestatud piiride küsimuse ümber. See oli ju esimene Nõukogude Venemaa rahuleping. Ning ta tegi piiride küsimuses suuri etnilist laadi järeleandmisi sõjalise vastasseisu lõpetamiseks kapitalistlike maadega ning diplomaatiliste suhete sisseseadmiseks. Praeguse Eesti-Vene kokkuleppe kohaselt ei kuulu maariba Narva jõe taga ega Petseri piirkond aga enam Eestile. Niisugust formuleeringut võib ju tõlgendada nende alade tagasitahtmisena. Ning samal ajal kurdetakse venelaste suure osakaalu üle Eesti riigis.

Eesti hell piiririigi olukord paneb meile ka erilise vastutuse pidurdada külma sõja taastekkimise ülemaailmselt ebasoovitavaks loetava tendentsi. Pealegi võiks nii osa relvastuskulutusi ümber suunata sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, seda nii Lähis-Ida ja Afganistani pingekolletes kui ka mujal, sealhulgas Eestis.

Kõiki neid momente tuleks ilmselt võtta arvesse nii Hantõ-Maniiskis tekkinud kokkupõrke põhjuste mõistmisel kui ka järgneva arengu hindamisel. Ning seetõttu peaks vaid tervitama nii Eesti presidendi Ilvese kui ka tema Hantõ-Maniiski ürpis terava põhioponendi hilisemaid konflikti lahendamisele suunatud avaldusi.

Jääb vaid loota, et rahvusvaheliste suhtete osas hakatakse tähtsamaid asju pidama tühisematest olulisemaks.

HERBERT VAINU

Jaga |