![]() Tiibeti maskid maailmas ja EestisALLAN ALAKÜLA, 13. juuni 2001Mullu novembris küsisin India välisministeeriumis kantsler Lalit Mansinghilt Dalai Laama eksiilvalitsuse staatuse kohta Indias. "Tiibetlaste kogukond ega ka Dalai Laama ei aja Indias mingit poliitikat. Nad on põgenikud," seletas professionaalne diplomaat rahvusvahelisele poliitikaajakirjanike jõugule siiralt silma vaadates. Tegelikult on India valitsus väga teadlik, mis poliitikaga tiibetlased Indias tegelevad. Lisaks eksiilvalitsuse Dharamsala (Himachal Pradeshi osariigis) residentsile on neil infokeskus ka New-Delhis. Kõige minevam T-särk on neis paigus kirjaga "Free Tibet". Eksiilvalitsuse residentsi sisehoovi McLeods Ganjis turvab aga India mundris politseinik. India-Hiina baromeeter Tiibetlaste kohtlemise küsimus on üks baromeetreid India-Hiina suhetele. Tiibetlaste kogukond on India käes Hiina vastu sarnane malakas, nagu Hiinal on India vastu suhted Pakistaniga. Et paralleelselt USA-suunale ponnistab India välispoliitika sulatada ka Hiina (ja Venemaa) telge, siis on tiibetlaste kogukonnal põhjust ebakindluseks. Veel ei räägita kõvasti, et India peaks Dalai Laama maalt välja saatma. Ettepanek, et ta vabatahtlikult Hiinasse tagasi pöörduks, on aga suurtes India lehtedes juba päris tavaline. Nii nagu esineb lehtedes ka teateid tiibetlaste budistlike sektide vahelistest vägivaldsetest sisekonfliktidest, mis nõuavad India politseilt sekkumist. Maailmas vägivallatu võitluse poolest tuntud tiibetlaste rahustamiseks on India politsei kehtestatud mõnes asulas ka keelutunni. Tiibet on Hiina-vastaseks malakaks kogu aeg olnud ka USA käes. Pole juhus, et pärast Hainani saarel maandunud USA luurelennuki lugu võttis Dalai Laama just viimasel Tiibeti ülestõusu aastapäeval Valges Majas vastu USA president George W. Bush. Balti riikide Hiina (järelikult ka Tiibeti-ja Taivani)-poliitika pole nii selge olnud. Balti riikidesse on see Tema Pühaduse alles teine tuur. Meile lähematest riikidest on ta Venemaal käinud samuti kaks korda, Soomes kolm, Taanis neli, Ungaris viis ja Rootsis kuus korda. Ðveitsis, Saksamaal ja USA-s on ta aga samahästi kui iga-aastane külaline. Tiibeti mask Eestis Dalai Laama teiseks Eesti-visiidiks on Hiina saatkond valmistunud märksa põhjalikumalt kui 1991. aastal. Aegsasti avati Tiibeti autonoomse ringkonna näitus Rahvusraamatukogus ja paar nädalat varem saadeti peale Hiina tibetoloogide delegatsioon. Dalai Laama visiiti korraldab eelkõige vana ERSP-lase Linnart Mälli Akadeemiline Orientaalselts (sealtkaudu on saadud Tartu Ülikooli silt). Mälli võib teise nimega kutsuda ka Hiinat märgatavalt häirivaks Esindamata Rahvaste Organisatsiooniks. Riigikogu poolt katab visiiti põhiliselt isamaaliitlastest koosnev (7 isamaalast, 3 keskerakondlast, 1 mõõdukas) mitteametlik Tiibeti toetusrühm. Dalai Laama avalik poliitiliste kohtumiste tase piirdub eelteadete järgi Tallinna linnapea (isamaaliitlase Paltsi), Tartu linnapea (reformierakondlase Ansipi) ja Tartu Ülikooli rektori (reformierakondlase Aaviksooga). Isamaa presidendikandidaat Peeter Tulviste pole kampaania käigus Tiibeti kohta sõna võtnud ja avalikus plaanis Dalai Laamaga kohtumist tal pole. Keskerakonna presidendikandidaat Peeter Kreitzberg sõi juba lõunat Hiina RV tibetoloogidega. Toomas Savi kuulub ametlikku Eesti-Hiina parlamendirühma ja ka Andres Tarand on väliskomisjoni esimehena kõrgel tasemel suhelnud ametliku Pekingi esindajatega. Pikal suveõhtul viinavabrikus ja keeglisaalis Tallinna võimuläbirääkimisi pidanud peaminister Mart Laari puhul poleks küll aga ime kui teda nähtaks kusagil ka Dalai Laamale külje alla pugemas. President Lennart Meri sellist improvisatsiooni ehk enam ei harrasta. Tiibeti mitteametliku toetusrühma ametlik (?!) esimees Jaan J. Leppik ütleb, et Dalai Laama on Tiibeti rahva nii poliitiline kui vaimne juht, keda Eestis võetakse vastu eelkõige isiksusena ja kelle visiidi eesmärk on humanitaarne ja kultuurivahendus. Tosin aastat tagasi eesti info- ja kultuurikeskustest alanud suurema autonoomia propaganda välismaal teeb meile nii Hiina kui Tiibeti-poolse retoorika seetõttu kergesti läbinähtavaks. Viimati muudetud: 13.06.2001
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |