Ebaõiglane vanemahüvitis – Res Publica reitingu languse algpõhjus

MARIKA TUUS,      02. veebruar 2005


Olen ikka väitnud, et Res Publica reitingu kiire hiigellanguse peamine põhjus oli ülisuurelt diferentseeritud vanemapalk. Selle kehtestamisel ei ole rahva seisukohti arvestatud. Res Publica ja Rahvaliit – uus poliitika ja maarahva lemmik toetasid algselt võrdset vanemapalka ning inimeste ootused olid suured.
Reitingu järsk langus näitab, et seda suurt vanemapalga vahet, mida rahvas tajus ebaõiglasena, neile ei andestatud. Reformierakond – see, kelle eest pea pakule pandi – kihistab naeru, nemad ei kaotanud midagi. Viimasest Faktumi küsitlusest näeme, et võrdse vanemapalga poolt on veelgi rohkem inimesi kui algselt, ligi 74% vastanutest on poolt või pigem poolt.

Miks on õpetaja halvem ärinaisest
Peaminister ütleb, et "vaidlused on vaieldud ning võrdsustamine ei istu meile ei poliitiliselt ega maailmavaateliselt". Meie ütleme, et see ei ole mitte võrdsustamine, vaid solidaarsus ja kristlik kultuur, see on euroopalik tava, hoolivus ja inimlikkus. Mingil juhul ei ole see primitiivne võrdsustamine. Miks on õpetaja, meedik või kultuuritöötaja halvemad pangatellerist või ärinaisest? Mis puutub lapse eest hoolitsemisse üldse vanema eelnev palk? See pole ju erinev töö, vaid raha laste kasvatamise eest. Lapsed vajavad riiet, toitu, ravimeid ühtmoodi.
Kõik naised sünnitavad tulevase maksumaksja. Miks peab üks hakkama saama 2200 krooniga, teisele antakse sama töö eest 17 472 krooni? See pole maailmavaade, see on vägivald! Kusjuures see vahe iga aastaga kasvab – ülempiirile lisati juba praeguse eelarvega raha juurde, alampiirile mitte sentigi.
Kas see on kellegi arvates õigusriik? Riik peab väärtustama iga sündivat last. Oleme kuulnud kõlamas valitsuse juhtlauset, et toetatakse neid, kes abi vajavad. Miks toetatakse siis neid, kes ise hästi ja väga hästi toime tulevad? Siin on ühiskondliku õiglustundega sügavalt vastuollu mindud.
Miks ikkagi määratakse ühed lapsed igavesse vaesusringi? Diferentseeritud vanemapalga idee võtab ju lapselt ära võrdse lähtepositsiooni. Vaid kolm (kolm!) protsenti, s.o 2004. aastal 256 ema kõigist sünnitajatest, saab kõige kõrgemat vanemapalka. Aga oleme juba kuulnud ministrilt, et riik on põhjendamatult soodustanud majandusraskustega naiste sünnitamist. See on ju puhas rassiteooria.

Kodanikuühiskonnani veel pikk tee
Ka põhiseaduslikus mõttes on see ebavõrdne kohtlemine, kuna vanemahüvitis makstakse välja riigieelarvest, mitte sotsiaalkindlustusrahast. Meie ühisest rahakotist maksame välja jõukate perede laenud ja liisingud. Nii ei tee ükski riik. Me suurendame paljulapseliste perede kvartalitoetusi pereliikme kohta paar-kolmkümmend krooni kuus, vähendame puudega inimeste hooldajatoetusi, maksame 400kroonist töötu abiraha, tõstame pensione umbes poolteistsada krooni kuus – ja seda kõike olukorras, kus tarbimismaksud tõusevad. Ja eliidile maksame ligi 18 000 kroonist emapalka.
Eelmisel nädalal rääkisime Riigikogus kodanikuühiskonna võimalikkusest Eestis. Kas see 18 000ne emapalk on kodanikuühiskonna nägu? Peaminister on öelnud, et rahvastikupoliitika peaks olema parteiülene. Miks me ei võiks seda parteiülesust alustada võrdsest emapalgast? Kahjuks nii see ei läinud. Keskerakonna nüüd aasta hiljem esitatud eelnõu võrdse vanemapalga kohta hääletati suures saalis 44 poolt- ja 15 vastuhäälega maha. Pea pooled saadikud jätsid lihtsalt hääletamata. Kodanikuühiskonnast lahutab meid veel terve valgusaasta.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)