Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Eestimaa punased piiripostid

HEIKI KORTSPÄRN,      12. juuni 2013

Paljude patriootide seisukohad:
 

1) EV1920 koosnes: EV1918 + Narvatagune+Petserimaa; nende õigust iseseisvusele tunnustas Tartu rahulepinguga ka Venemaa.


2) 1940. a katkes EV1920 de facto, ent jätkus de iure.


3) 1944. a eraldati õigusvastaselt EV1920-st Narvatagune+Petserimaa.


4) 1991. a: EV1918 jätkus de facto ja de iure, ent EV1991 (=ENSV) kujul; Narvatagune+Petserimaa vaid de iure, de facto jäädes okupeerituks.


5) 2003. a rahvahääletus viidi läbi vaid EV1991 alal, Narvataguse+Petserimaa kaasamiseks ei tehtud ametlikult katsetki. Rahvahääletuse tulemusel astus EV1991 välja EV1920-st.


6) 01.05.2004 jõustus EV1991 (seoses EL-i liiduvabariigistumisega) loobumine iseseisvusest de iure ja de facto (ent mitte kaotades taasiseseisvumisõigust de iure!), Narvataguse+Petserimaa iseseisvus de iure jätkub eraldi EV1991-st ning on õiguslikult EV1920.


7) 2013. a seisuga:


* EV1918/EV1991 oli iseseisev de iure 1918-2004, de facto 1918-1940, 1991-2004.


* Narvatagune+Petserimaa on olnud iseseisev de iure 1920-..., de facto 1920-1940.


* Narvatagust+Petserimaad võib isegi vaadata kui EV2004 ehk EV1920 õigusjärglast!


EV1991 moodustab pindalalt EV1920-st 95,1% ~95%.


Narvatagune+Petserimaa moodustab pindalalt EV1920-st 4,9% (2321:47549) ~5%.


Märkus: paljuleierdatud 5,2% on arvestatud ENSV maa-alast, Eesti Vabariigi maa-alast moodustab Narvatagune+Petserimaa 4,88% ehk ~4,9% (2321:47549). Vabalt võib aga kasutada ümardatud 5%.



Tartu rahuleping on ajalooline tervikürik ning seda tagantjärele osaliselt muuta ei saa. Rahulepingu piirimääratlus de iure ei vasta alates 01.05.2004-st (meie eraldudes Narvatagusest+Petserimaast) enam põhiseadusele ning piirilepet Venemaaga ei saa sõlmida enne põhiseaduse §122 vastavat muutmist (vaja on muuta sõnastust).


Narvatagune ja Petserimaa on de iure samasugused iseseisvad riigid nagu Soome ja Läti, ning kui me ei sõlmi Soome-Venemaa ja Läti-Venemaa piirileppeid nende eest või arvel, siis ei saa me seda teha ka Narvataguse ja Petserimaa puhul!


Piirilepe Venemaaga on võimalik vaid veealadel (pärast põhiseaduse muutmist), Narvatagusega ja Petserimaaga tuleb piirileping sõlmida eraldi!



Piirilepe - kellega?

Näiliselt rumal küsimus, sest kellega siis veel kui mitte Venemaaga. Ent sageli on asjal lisaks vormile ka sellest erinev sisu, eriti kui minna õiguslikule pinnale. Väidan, et idas piirneb Eesti lisaks Venemaale veel Eesti Vabariigiga!


Erinevalt paljudest udujutlustajatest olen valmis enda väidet ka põhjendama. Alustan küsimusest: millal kaotas 4,9% 1920.a-st pärit Eesti Vabariigist ehk Narvatagune ja Petserimaa oma tänaseks enam kui 93 aastat kestnud iseseisvuse de iure? Õiguslikult ei suuda mitte keegi tõendada ühtki kuupäeva ega vastavasisulist lepingut ega lepet ega muud ürikut. Nagu ka esitada Narvataguse ja Petserimaa kodanikkonna rahvahääletuse samasuunalist tulemust. Järelikult ei saa seda pisut üle 2300 km² suurust ala õiguslikult riikidevahelistest lepingutest kuidagi toore jõu teerulli alla sokutada.


Edasi läheb veelgi huvitavamaks. Sest mida kujutab endast meie tänane Eesti Euroliiduvabariik? Kas 2/3 meist otsustas 2003. a rahvahääletusel lihtsalt niisama, koos saba ja sarvedega, ainult astuda Euroopa Liitu? Tuleb välja, et asi on paljudele ebameeldivalt pisut keerulisem. Liitus ju 2003. a rahvahääletuse tulemusel alates 01.05.2004 Eesti Vabariigi Eesti NSV osa Euroopa Liiduga, jättes välja just Eesti Vabariigi de iure osad Narvataguse ja Petserimaa. Seal ju vastavat rahvahääletust ei korraldatud. Ja pole oluline, et okupantriigi Venemaa vastuseisu tõttu ei saadudki korraldada, sest de iure seisund sel osal Eesti Vabariigist ehk nüüd juba ainsal iseseisval Eesti Vabariigil pole muutunud ega kadunud. Et meie oma liiduvabariigiga oleme kaaperdanud Eesti Vabariigi nime, on meie häbi ja häda, õiguslikult moodustavad täna Eesti Vabariigi endiselt vaid Narvatagune ja Petserimaa!


Olles üle keskmise õiguskorralduse jälgija, ei tule mul meelde ühtki seaduslikku ürikut, kus Eesti enne või pärast euroliiduvabariigistumist oleks ametlikult kuulutanud, et Narvatagune ja Petserimaa oleks aastatel 1920-2004 kuulunud samasse Eesti Vabariiki õigusvastaselt. Eks ole selle seisukoha järelmiks ka kestvad viited Tartu rahule, mis 02.02.1920 vormistas just tollase iseseisva Eesti Vabariigi. Asjakohane on ka meenutada, et teiseks ning isegi huvitatumaks lepingupooleks oli Narvataguse ja Petserimaa tänane okupantriik Venemaa.



Mis siis sellest kõigest järeldub?

Aga see, et ametlikku piirilepingut pole meie tänasel Euro-Eestil lisaks Venemaale ka Narvataguse ja Petserimaa isikus Eesti Vabariigiga de iure. Samuti see, et need piirilepingud tuleb sõlmida üksteisest lahus, sest tegemist on riikidevahelise õiguse alusel iseseisvate riiklike üksustega. Kui ja kuni aga Narvatagune ja Petserimaa pole saanud võimalust oma 16.06.1940 seisuga kodanikkonnaga oma riigi saatust määrata (kas eraldi või koos iseseisvus, kuulumine Euroopa Liidu (ka lahus tänasest Eestist) või Venemaa koosseisus), on meil õigus piirilepe sõlmida ainult Venemaaga! See tähendab ainult veepiiri, sest maapiiri meil Venemaaga ju pole.


Segane jutt uue nurga alt, ütlete? Ongi nii! Asi on aetud nii jaburaks, et igaüks, kes pastaka haarab, leiab oma õiguse! Nii Eestis ja Venemaal kui ka Zamunda kuningriigis. Ometi püüti omal ajal Tartu rahuleping sõlmida võimalikult ühemõttelisena. Oleks meil jõudu (või raha), saaksime selle 4,9% tagasi võita või osta. Kahjuks pole meil jõudu ega raha. Mida me teha saaksime? Saaksime seda lepingu sõlmimist määramata ajaks edasi lükata. Esialgu nii 300 aastaks...


Ja nüüd põhiküsimus: miks meie juhid selle Eesti-Vene lepinguga nii kiirustavad? Arvan ainust põhjust teadvat: Venemaal on meie praeguste võtmekujude kohta nii vägevat komprat, et see sunniks asjaosalisi tegema veelgi hullemaid tükke kui Eestimaa ärakinkimine.


HEIKI KORTSPÄRN

paljude patriootide nimel



Parlamendivälised parteid ja seltsid pidasid piirileppekonverentsi

1. juunil peeti Rahvusraamatukogus rahvusvahelist konverentsi piirilepete teemal. Piirileppekonverentsil „Tartu rahu puutumatuse kaitseks" oli peale kohalike ka esinejaid naabermailt. Korraldasid Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Eesti Vabaduspartei, Julius Kuperjanovi Selts, Rahvuslaste Tallinna Klubi jt. Koordinaator oli Tõnu Kalvet.


PS kaartidest:

Kavandatavad piiripöördepunktid olen saanud ametlikest seadustest. Kaardid koostatud veebikaartide põhjal; osa lihtsustamise eesmärgil üle joonistatud.


Avaldatud kaardid:

1 Veealakaotus Peipsi järvel (üle 200 km²)

2 Veealakaotus Narva veehoidlal Narvatagusele (!) (kaotus ~ 20 km²)

3 Äravormistatud veealakaotus Liivi lahel (~ 500 km²)




Viimati muudetud: 12.06.2013
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail