Relva-SSis sõdis palju venelasi

ELMAR HOLLMANN,      06. juuni 2007


Ma pole eelmises lehes Ralf R. Parve käsitletud raamatut venelastest Relva-SSis lugenud, kuid tean omast käest, et see tõepoolest oli nii.

Olin 1943. a. oktoobrist 1944. a. veebruarini Poolas SS-vägede õppelaagris „Heidelager". Samas viibisid ka kindral Vlassovi armee mehed. See armee jäi sakslaste piiramisrõngasse ja seniste „omade" juurde läbi murdmise asemel tuli tervenisti sakslaste poole üle. Õppelaagris erinesid nad meist sellega, et kraelõkmetel puudusid SS-tähised ja auastmemärgid.

Kord juhtus nii, et patrullis olles pidasime kinni vlassovlase, kes ei teadnud parooli, ja toimetasime ta staapi. Seal selgus, et mees on Vlassovi armee ohvitser. Et ta mõnele teisele patrullile vahele ei jääks, saatsime teda Vlassovi armee kasarmusse, kus ta kostitas meid puskari ja hapukurkidega – naine olevat toonud külakosti.

Vlassovi armees teeninutega oli mul teine kokkupuude 1946. a. kevadel. Seekord Medvezhegorski linna lähedal sunnitöölaagris. Need vlassovlased olid Saksamaal jäänud sõja lõpul Inglise okupatsioonitsooni ja värvati Briti armee teenistusse. Vangilaagrisse sattusid nad aga Vene propaganda ohvriks langemise tõttu. Ilmselt olid NKVD-lased käinud neid nii pikalt ja pidevalt keelitamas kodumaale naasmise vajalikkuses, et lõpuks nad soostusid.

Need meie kaasvangid väitsid, et NSV Liidu riigipiirini sõitsid nad reisirongiga, kuid pärast piiri ületamist topiti trellitatud loomavaguneisse ja sõidutati Valge mere kanalit taastama.
Eestlaste fashistideks tembeldamise asemel võiksid venelased peeglisse vaadata, sest neid oli sõjaajal Saksa mundris kümneid kordi rohkem kui eestlasi.

See, et vene koolides on tõese ajaloo õpetamine praktiliselt olematu, annab põhjust teha etteheiteid meie senistele valitsustele. Eriti aga isamaaliitlastele, kelle ajaloolasest peamees Mart Laar jagab teadmisi mööda maailma, kuid sellele, mis toimub kodus, pole tähelepanu pööranud.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)