Prokuratuur ei alustanud kriminaalmenetlust IRL-i suhtes

Tsiteerime prokuratuuri vastust:

„Kaebuse kohaselt on aastatel 2010 - 2012 mitmed kohalike omavalitsuste juhid vahetanud oma erakondlikku kuuluvust ning astunud IRL-i liikmeks ning otseselt seoses IRL-i liikmeks astumisega on mitmetele vastava vallavalitsuste haldusalas tegutsevatele asutustele eraldatud erinevaid toetusi, sh Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi nimetatud EAS) toetuseid ja ka Vabariigi Valitsuse poolt kinnitavaid valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2012. aastaks määratud sihtotstarbelisi eraldisi.

Nimetatud toetuste ja eraldiste määramise juures on kaebuse kohaselt oluline asjaolu, et valdav enamus neist on vastava omavalitsusüksuse haldusalas asuvatele asutustele ja/või vallale endale määratud vahetult enne või pärast vastava omavalitsuse juhi liitumist IRL-iga.

Kaebuses on esitatud arvukalt konkreetseid näiteid, milles tuuakse ühelt poolt nimeliselt esile omavalitsuste juhtide liitumised IRL-ga ja teiselt poolt vastavate piirkondade toetused ja eraldised, mis langevad ajaliselt ühte perioodi.

Kaebuses osundatakse, et nimetatud kohalikele omavalitsustele või kohalike omavalitsustega seotud asutustele määratud toetused ja eraldised on otseselt või kaudselt seotud IRL-iga ja erakonna mõjukate juhtpoliitikutega - IRL eestseisuse liikmetega, mistõttu tuleb antud juhul nende isikute tegevust käsitleda IRL-i juriidilise isiku tegevusena.

Kaebuses leitakse, et tegu on KarS §-s 298¹ ettenähtud kuriteoga, kuna IRL on läbi vastava ministeeriumi või ka EAS-i või muu soodustusi ja toetusi jaotava ametiasutuse mõjutanud vallavanemaid või muid kohalikes omavalitsustes võimu teostavaid isikuid vahetama oma erakondlikku kuuluvust vastutasuks selle eest, et vastavale kohalikule omavalitsusele või muule seotud organisatsioonile või asutusele võimaldatakse erinevaid toetusi kohaliku elukeskkonna parendamiseks, mis omakorda mõjutab edaspidi otseselt vastava piirkonna valijat tegema kohaliku omavalitsuse valimistel otsust vastava isiku (omavalitsuse juhi) kasuks, mille läbi on IRL laiendanud oma mõjuvõimu vastavas kohalikus omavalitsuses."

Kesknädal: Siinkohal lõpeb kuriteokaebuse sisu kirjeldus ja algab prokuratuuri menetlusest äraütlemise põhjendamine - taas tsitaat prokuröri vastusest:

„Riigiprokuratuur, olles analüüsinud kuriteoteates kirjeldatud asjaolusid, jõudis järeldusele, et kriminaalmenetluse alustamine ei ole võimalik, kuna kirjeldatavas tegevuses ei esine nõutavad kuriteotunnused.

KarS § 298¹ näeb ette kriminaalvastutuse mõjuvõimuga kauplemise eest, mis on vara või muu soodustuse lubamisega nõustumine või vastuvõtmine vastutasuna selle eest, et isik kasutab ebaseaduslikult oma tegelikku või eeldatavat mõju eesmärgiga saavutada avaliku halduse ülesandeid täitvalt ametiisikult tema ametiseisundit kasutades teo toimepanemise või toimepanemata jätmise vara või muu soodustuse andja või kolmanda isiku huvides. Seega peavad kõnealuse kuriteokoosseisu korral esinema kindlasti järgmised asjaolud:

1)vara või muu soodustuse lubamisega nõustumine või vastuvõtmine isiku poolt;

2)isikupoolne oma tegeliku või eeldatava mõju kasutamine või selle kasutamise lubamine;

3)punktis 2) nimetatud mõjutustegevus peab olema kantud eesmärgist saavutada avaliku halduse ülesandeid täitvalt ametiisikult tema ametiseisundit kasutades teo toimepanemise või toimepanemata jätmise vara või muu soodustuse andja või kolmanda isiku huvides;

4)punktis 2) nimetatud mõjutustegevuse ebaseaduslikkus.

On tõsi, et kriminaalmenetluse kohustuslikkuse printsiibi e legaliteedipõhimõtte kohaselt on uurimisasutus ja prokuratuur kuriteo asjaolude ilmnemisel kohustatud alustama ja toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad KrMS §-s 199 loetletud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või kui puudub alus lõpetada kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Riigikohus on 22.09.2010 lahendi nr 3-1-1-60-10 p-s 9 toonud esile, et „Kui kohtuotsuse tegemisel tuleb in dubio pro reo põhimõttest lähtudes tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks, siis KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks." Seega on kriminaalmenetluse alustamise võimalikkuse üle otsustamisel vaja kontrollida, kas kuriteoteates kirjeldatud tegevuses kajastub kõigi vajalike kuriteotunnuste esinemine või tõenäosus; kui kuriteoteade ei tekita kuriteokahtlust või lausa välistab selle, siis ei ole võimalik kriminaalmenetlust alustada.

Alljärgnevalt analüüsin mõjuvõimuga kauplemise koosseisuliste tunnuste esinemise võimalikkust kaebuses kirjeldatud tegevuses.

Kuriteokaebuses üksikasjalikult välja toodud arvukad kohalike omavalitsuste juhtide IRL-iga liitumised ja vastavatesse piirkondadesse EAS-st või mujalt toetuste/eraldiste suunamised langevad tõepoolest ajaliselt kokku. Korrektne on ka kaebuses osundatu, et loetletud toetused ja eraldised on seotud valitsemisaladega, mis on vastavalt valitseva võimuliidu kokkuleppele IRL valitseda: EAS-i suhtes teostab asutajaõigusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, sihtotstarbeliste eraldiste jaotamine on suuresti toimunud läbi Haridus- ja Teadusministeerium ja Põllumajandusministeeriumi; kohaliku omavalitsuse arendamise, regionaalhalduse ning regionaalarengu kavandamise ja koordineerimisega tegeleb Siseministeeriumi struktuuriüksus, mida juhib regionaalminister, ning lisaks on regionaalministri vastutusalas ka omavalitsustele teotuste andmise koordineerimine ja jaotamine. Korrektne on ka osundus, et nii majandus- ja kommunikatsiooniministriks, põllumajandusministriks, siseministriks kui ka regionaalministriks on IRL-i juhatuse (eestseisuse) liikmed, kes on pädevad tegutsema IRL-i kui erakonna nimel ja ühtlasi eelduslikult erakonnas mõjukal positsioonil. Eelnevatel asjaoludel on jälgitav kaebuse esitaja mõttekäik, mille kohaselt tal on tekkinud kahtlus, et IRL võib olla kas läbi vastava ministeeriumi või ka EAS-i või muu soodustusi ja toetusi jaotava ametiasutuse mõjutanud vallavanemaid või muid kohalikes omavalitsustes võimu teostavaid isikuid vahetama oma erakondlikku kuuluvust vastutasuks selle eest, et vastavale kohalikule omavalitsusele või muule seotud organisatsioonile või asutusele võimaldatakse erinevaid toetusi. Kaebuses esitatud ja avalikult kättesaadavate andmete pinnalt ei saa sellist mõjutamist või mõjutamise lubadust välistada. Seega ei saa in dubio pro duriore põhimõttest lähtudes välistada vähemalt üht KarS § 298¹ nimetatud koosseisulist tunnust - isiku poolt oma tegeliku või eeldatava mõju kasutamise lubamist (ülalviidatud punkt 2)).

Tuleb siiski toonitada, et mitte igasugune mõjutustegevus ei saa kaasa tuua vastutust KarS § 298¹ järgi. Nimetatud mõjutustegevus peab olema kantud eesmärgist saavutada avaliku halduse ülesandeid täitvalt ametiisikult tema ametiseisundit kasutades teo toimepanemine või toimepanemata jätmine vara või muu soodustuse andja või kolmanda isiku huvides. Kaebusest võib välja lugeda, et mõjutustegevuse soovitava eesmärgina nähakse justkui sama tegevust, mida käsitletakse IRL poolt saadud „vastutasuna" - so omavalitsusjuhtide poolt senisest erakonnast välja astumist ja IRL liikmeks astumist. Kuigi omavalitsusjuhtide puhul on tõepoolest tegu avaliku halduse ülesandeid täitvate ametiisikutega, on ilmne, et erakondliku kuuluvuse muutmist ei saa mingil juhul pidada selliseks teoks, mille toimepanekuks isik kasutab oma ametiseisundit kohalikus omavalitsuses. Seega ei vasta kaebuse autori osundatud mõju kasutamise eesmärk kauplemise objektiks oleva mõju koosseisupärasele eesmärgile (ülalviidatud punkt 3). Samas ei ole välistatud see, et koosseisupärase eesmärgina KarS § 298¹ mõttes võiks olla vaadeldav soov saavutada ametisisikutelt, kes avalikke halduse ülesandeid täites teevad ametiseisundist tulenevaid otsuseid EAS toetuste või sihtotstarbelisi eraldiste suunamisel, mõne teo toimepanemine, mille tulemus oleks sobiliku toetuse/eraldise suunamine selle isiku soovide järgi, kes vahetab erakondlikku kuuluvust IRL kasuks.

Mõjutustegevus peab aga olema ka ebaseaduslik („...isik kasutab ebaseaduslikult oma tegelikku või eeldatavat mõju..."). Kaebuses ei sisaldu viidet ega vihjet selle kohta, millise seaduse rikkumist kaebuse autor silmas peab. Tuleb rõhutada, et blanketse normi puhul (nt eriosa sätte dispositsioonis kasutatakse sõna „ebaseaduslik") ei piisa sellest, et tegevus vastab justkui kirjelduse poolest karistusseadustikus kirjeldatud teole - teo ebaseaduslikkus peab sellisel juhul tulenema mõnest muust õigusaktist väljaspool KarS-i ehk Riigikohtu sõnade kohaselt: „blanketse kuriteokoosseisu korral tuleb see sisustada seadusest või muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste või keeldudega, mille rikkumises koosseisu realiseerimine seisneb[1]" ja „Tegemist on blanketse kuriteokoosseisuga, mis tuleb sisustada väljapoole karistusseadust jäävate õigusnormidega[2]". Teo ebaseaduslikkust ei saa seega eeldada. Riigikohus on käsitlenud mõjuvõimu kasutamise ebaseaduslikkuse olemust näiteks Mati Eliste õigeksmõistmisega lõppenud kohtuasjas, rõhutades, et ametiisiku mõjutamise ebaseaduslikkus tuleb eraldi kindlaks teha, sest „Ametiisiku seaduslik mõjutamine välistab mõjuvõimuga kauplemise koosseisu."[3]. Ka antud kaebuses puuduvad viited mõjutustegevuse ebaseaduslikkusele ehk puudub ülalviidatud punktis 4 nimetatud tunnus.

Enamgi veel, teatud mõju kasutamise lubamisest KarS § 298¹ koosseisu täitmiseks ei piisa. Lisaks peab olema alust arvata, et mõjuvõimu kasutada lubanud isik (kaebuse kohaselt siis ilmselt IRL ja/või selle esindajast füüsiline isik) on selle mõjuvõimu kasutamise eest nõustunud vastu võtma vara või muu soodustuse. Kaebusest võib järeldada, et kaebuse esitaja näeb sellise vastuteenena kohalike omavalitsuste juhtide poolt senisest koduerakonnast väljaastumist ja IRL-ga liitumist, mis omakorda mõjutab edaspidi otseselt vastava piirkonna valijat tegema kohaliku omavalitsuse valimistel otsust vastava isiku kasuks, mille läbi IRL on laiendanud oma mõjuvõimu. Teoreetiliselt ei saa sellist seost välistada, kuid kõnealuse kuriteo kontekstis on oluline, et IRL mõjuvõimu kasvamine teatud isikute erakonnavahetuse tulemusel ei ole KarS § 298¹ mõttes vara ega muu soodustus. Kuigi KarS ei sisalda „soodustuse" mõistet, on õiguskirjanduses sisustatud seda järgmiselt: „Muu soodustusena on aga vaadeldavad kõik sellised nähtused, mis ei mahu vara mõistesse, kuid on siiski rahaliselt hinnatavad „nt tavapärasest madalamate hindade rakendamine).[4]" Kuna antud juhul ei ole alust arvata, et mõjuvõimu kasutamise eest saadi või lubati vastu võtta mingisuguseid rahaliselt hinnatavaid väärtusi/teeneid, puudub ka vastav koosseisuline tunnus (ülalviidatud punkt 1).

Seega puuduvad ühelt poolt andmed ebaseadusliku mõju kasutamise lubaduse kohta ja teiselt poolt varaliselt hinnatava vastutasu aktsepteerimine. Kuivõrd kuriteokaebuses kirjeldatud tegevuses puuduvad osad nõutavad kuriteotunnused ja mõni neist on ka otsesõnu välistatud, siis puudub KarS §-s 298¹ nimetatud kuriteole viitav kriminaalmenetluse alus.

Välistades mõjuvõimuga kauplemise kui kuriteo, kaalus prokurör ka võimalust, et kaebuses kirjeldatud tegevus võib vastata mõne muu kuriteo tunnustele. Ekvivalentsus-suhte puhul, mil üks pool lubab teisele poolele vastuteenet oma positsiooni või ametialase mõju ärakasutamise eest, võib leida kokkulangevusi pistise või altkäemaksu kuriteokoosseisudega. Siin tuleb arvestada, et altkäemaksu ja pistise kuriteokoosseisud kasutavad sarnaselt KarS §-le 298¹ mõisteid „vara ja muu soodustus" ning „ametiseisundit kasutades". Teoreetilisele küsimusele, kas toetuste/eraldiste lubamine piirkonnale vastutasuks selle eest, et vastav kohaliku omavalitsuse juht vahetaks erakonda, saab olla pistise/altkäemaksu pakkumine/võtmine (KarS §-d 293, 294, 297, 298), tuleb seega vastata eitavalt, sest erakonna vahetamine ei ole ametiseisundit kasutades toimepandav tegu (põhistasin ülal). Teoreetilisele küsimusele, kas lubadus astuda teatud erakonda (suurendamaks erakonna mõjuvõimu teatud piirkonnas) selle eest, et erakonna esindajad korraldaksid oma ametipositsiooni kasutades toetuste/eraldiste suunamise vastava kohaliku omavalitsuse piirkonda, saab olla pistise või altkäemaksu pakkumine/võtmine, tuleb samuti vastata eitavalt, sest erakonnavahetus ja erakondliku mõjuvõimu prognoositav kasv ei ole vara või muu soodustus KarS §-de d 293, 294, 297, 298 mõttes (põhistasin ülal). Kuna nimetatud koosseisud on välistatud juba nende elementaarsete tunnuste puudumise tõttu, ei käsitle ma siinkohal teiste koosseisuliste tunnuste olemasolu. Seega on kriminaalmenetluse alustamise alusena välistatud ka kõnealuste kuritegude tunnused, sest KrMS § 193 lg 1 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid tingimusel, et kuriteole viitav teatest ilmnevad kuriteokoosseisu tunnustele vastavad asjaolud.

Järeldust, et kaebuses kirjeldatud tegevus on kuritegu, on kaebuse esitaja muuhulgas ka põhistanud seisukohaga: „Olukord, kus üks erakond mõjutab läbi tema liikmeks oleva isiku alluvuses oleva ametiasutuse teise erakonna liikmeks olevat ametnikku vahetama erakonda, lubades valitavale ametnikule vastutasuks tema töö paremaks teostamiseks vahendeid, mida „ebasobiva" erakonna liikmeks olevatele valitavatele ametnikele ei eraldata, on taunitav ning ei ole kehtiva õigusega kooskõlas." Prokurör rõhutab, et ka kui nõustuda tsitaadis kirjeldatud tegevuse taunitavusega, ei annaks see alust sellise tegevuse kvalifitseerimiseks kuriteona. Iga kahtlusi äratav või eetiliselt kummastav tegevus ei ole kuritegu - see on seda üksnes juhul, kui ta langeb kokku mõne karistusseadustikus sisalduva teokirjeldusega. Käesoleval juhul sellist kokkulangevust ei esine. Küll aga võimaldab kehtiv seadus kaebuse esitajal talle vajalikuna tunduva KarS muutmise initsieerida (lisades karistusseadustikku käesolevas kaebuses kajastatud teokirjelduse). Nimelt on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 90 lg 1 p 1 kohaselt riigikogu liikmel seaduse eelnõu esitamise õigus.

Eelloetletud kaalutlustel tuleb jätta Priit Toobali kuriteokaebuse põhjal kriminaalmenetlus alustamata." /Prokuratuuri tsitaadi lõpp/

Lugupidamisega

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heili Sepp

Juhtiv riigiprokurör

Jaga |