Tervishoid saab tervemaks

19. aprillil otsustas valitsus, et neljal järgmisel aastal lisatakse tervishoidu kokku 215 miljonit eurot. Täpsemalt, riik hakkab tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis jõuab 2022. aastaks 13 protsendini pensionist. Tervishoiu rahastamise reform aitab tagada kättesaadava ja kõrge kvaliteediga arstiabi kõigile.

Tallinna abilinnapea, endine kauaaegne Tallinna Lastehaigla peaarst Merike Martinson ütles, et solidaarne tervishoid oleks selle lisarahata läbi kukkunud.

Haigekassa rahastamise probleem vajas ammu lahendust, sest patsientide pettumus tervishoiu suhtes ohustas solidaarset arstiabi. Martinson sõnas, et ravijärjekordade pikkusest on räägitud aastaid, kuid lahendust ei tulnud, sest riigieelarvele on see suur koormus. Solidaarne tervishoid muutus paljude patsientide jaoks arusaamatuks ja ebavajalikuks, sest haigekassa kaudu ravile pääsemine järjekorrad võisid venida kuudepikkusteks.

Arusaadavalt tekitas see inimestes pahameelt ja sundis küsima „Kas solidaarset tervishoidu on üleüldse mõistlik ülal pidada?“. „Kauaoodatud otsus eraldada lisaraha teeb tervishoiusüsteemi jätkusuutlikuks, millest tunnevad rõõmu nii patsiendid kui ka tervishoiuteenuste osutajad. Jääme lootma, et järgnevatel aastatel tervishoiu rahastamine tagab vajaliku arstiabi,“ sõnas Martinson.

Arstid ei streigi

Olukord enne eelmisel nädalal sündinud kokkulepet tervishoiu täiendavaks rahastamiseks oli küllalt pingeline. Tervishoiutöötajate kutseliidud rääkisid juba streigist, kui täiendavat rahastamist ei tule. Valitsus ei ole täitnud oma lubadusi suurendada tervishoiu rahastamist, mistõttu peavad patsiendid ka edaspidi leppima üha pikenevate ravijärjekordadega ja operatsioonide edasilükkamisega, teatasid kahe nädala eest streigikomitee kokku kutsunud Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ning Eesti Õdede Liit.

„Tänavu on tegelikust ravivajadusest katmata üle 70 miljoni euro ja rahastamata jääb rohkem kui 200 000 patsiendi ravi. Plaanilise arstiabi kättesaamatus suurendab haigete kannatusi ja tekitab ülekoormust kiirabis ning erakorralises meditsiinis. Ravijärjekordadest tingitud hilinenud ravi tõttu on töövõimetushüvitiste kulud sel aastal viiendiku võrra kasvanud. Seega tekitab näiline kokkuhoid hoopis suuremaid kulusid,“ kirjutasid tervishoiutöötajad oma avalduses.

Tervishoiutöötajate ametiliidud tõdesid, et töörahu säilitamiseks on jäänud vähe võimalusi ning streigi alguse kuupäevaks määrati 15. mai. Tehti juba ettevalmistusi töö peatamiseks haiglates. Riikliku lepitajaga vaieldi, kas streik on ikka seaduslik, sest töötüli kui sellist poolte vahel ei ole ette nähtud. Poliitiliste nõudmistega streigid pole Eestis lubatud.

Valitsuse otsusega aga võeti nüüd tuure maha ka streigiplaanidel. Arstide eestkõneleja Katrin Rehemaa andis eelmisel nädalal teada, et tõenäosus töörahu säilimiseks on pärast valitsuse otsuseid oluliselt suurem.

Tegemata töö tehti ära

Keskerakonna peasekretäri ja endise sotsiaalministri Jaak Aabi sõnul tegi Jüri Ratase valitsus Haigekassa rahastamisel ära eelmiste töö. Ravikindlustuse eelarve on olnud aastaid puudujäägis ning tööealise elanikkonna vähenemise ja rahvastiku vananemise tõttu see miinus vaid suurenes. Paraku ei jõutud aastate jooksul ühegi pikaajalisema lahenduseni, ning ravijärjekorrad vaid pikenesid.

 „Tervishoid on keeruline teema, kus tuleb arvestada mitme erineva muutujaga. Ühelt poolt, arstiabi vajajate hulk suureneb, ning teisalt kallineb meditsiin uute tehnoloogiate ja võimaluste tõttu järjepanu,“ selgitas Aab. Ta leidis, et just teema komplitseerituse tõttu lükkas enam kui 15 aastat võimul olnud Reformierakond haigekassa alarahastamise probleemi edasi kui kuuma kartulit, vastutust võtmata.

Endine sotsiaalminister sõnas, et peaminister Jüri Ratase valitsuse esimene samm oli kümne miljoni eraldamine haigekassale, et lüheneksid arstile pääsemise ooteajad sellistel kriitilistel erialadel nagu kardioloogia ja neuroloogia, kus ellujäämise või surma võib otsustada vaid mõni päev. Samuti võttis valitsus tervishoiuküsimuste lahendamise oma prioriteediks.

„Lisaks lisarahale on Keskerakond alati rõhutanud, et Haigekassa ei saa enam sõltuda üksnes tööhõivel põhinevatest maksudest, vaid süsteem on vaja täielikult ümber teha. Uus valitsus jõudis selleni seni kulunud aastate asemel vähem kui viie kuuga. See on märgiline samm, mis annab lootuse tagasi väga paljudele neist, kes riiklikult rahastatud ravile olid frustratsioonist käega löönud,“ rõhutas Aab.

Päästetakse reaalselt elusid

Riigikogu sotsiaalkomisjoni ning Eesti Haigekassa nõukogu endine pikaaegne liige Viktor Vassiljev sõnas, et Keskerakonna juhitud valitsus tegi esimesed tõelised sammud ravijärjekordade vähendamiseks. Haigekassa suurem rahastamine päästab reaalselt elusid.

Haigekassa rahastamisel lahendusteni jõudmine toob kokkuhoiu ka tervishoiusüsteemile, sest ravida tuleb inimest enne, kui haigus on ta organismi täielikult laastanud. Tohter selgitas, et tervishoidu on vahel süstitud väikeseid summasid, mis aga pole ravijärjekordi vähendanud. „See on tinginud olukorra, kus inimene jääb meie tublide arstide ja moodsa tehnika võimalustest lihtsalt ilma või jõuab nendeni liiga hilja,“ nentis Vassiljev.

„Terved inimesed on meie rahva püsimajäämise alus,“ rõhutas Vassiljev, kelle sõnul peab riik mitte piirduma rahasüstidega, vaid ka välja töötama tervishoiu süsteemsed muutused. „Meie eesmärgiks on igapäevaselt tegelda selle nimel, et inimestele oleks arstiabi piisavalt kättesaadav. Vaid täielik tervishoiusüsteemi reformimine aitab kaasa Eesti tervishoiu jätkusuutlikkuse tagamisele,“ tõdes ta.

AIVAR JARNE, Kesknädal

[illustratsioon] Lühemad ravijärjekorrad. Aasta 2017. Aasta 2022.

RAVIJÄRJEKORRAD LÜHENEVAD: Valitsuse lubadus neljal järgmisel aastal lisada tervishoidu 215 miljonit eurot aitab kärpida ka ravijärjekordi.

Jaga |