Hüvasti, õigusteadus

ANDO LEPS,      23. juuli 2003


Viimase aja sündmused maailmas räägivad ainult üht - nii imelik, kui see ka ei ole, kuid õigusteadus on oma aja ära elanud. Tänapäeva maailmas valitseb jõud selle sõna otseses mõttes rusikaõiguse näol, mistõttu õigusriigist, mis sisuliselt on juriidilise maailmavaate väljendus, pole mõtet enam rääkida. Kellel on suurem jõud, selle "poolt" on ka õigus. Seepärast kokkulepped (kehtivad õigusaktid on valdavalt kokkulepete tulemus) ja eriti rahvusvaheline õigus, mis kujutab endast täielikult lepinguõigust, enam praktiliselt ei kehti.

Millest see on tingitud? Esiteks sellest, et maailm on majanduskriisis. Maailma juhtiv riik USA tunnetab majanduskriisi väga selgesti. Seda tunnetavad ka Euroopa, sh Euroopa Liidu, Ladina-Ameerika, Austraalia, Aasia ja Aafrika riikide juhid, kuid sellest ei taheta rääkida. Seepärast oligi USA-l ja Suurbritannial vaja viia tsiviliseeritud riikide "kultuuri" Iraaki. Samas ei ole siiani selgunud ajend, mis põhjustas Iraagi ründamise ja anastamise. Nii võidakse edaspidi rünnata mistahes riiki ja seda loomulikult terrorismi, eriti rahvusvahelise terrorismi ettekäändel. Kuid kas armulised Bush, Blair, Anzar, Sharon, Putin jt on endale üldse selgeks teinud, mispärast maailma eri paikades tõstab pead rahvusvaheline terrorism ja kas need riigid ning nende juhid ei tunne ennast selles vähemalt osaliseltki süüdi?
Olgem ausad. Tegelik süü on maailmamajanduse allakäik ja ühtede riikide ülemvõim teiste üle. Sõjad on alati sassiläinud majandussuhete tulemus, olgugi et ettekäändeks tuuakse tavaliselt midagi täiesti ebaolulist. USA-l ja Suurbritannial on vaja Araabia maade naftat, sest neil on energiavarudega kitsas käes.

Teadaolevalt on eestlastele eri aegadel "kultuuri" toodud, olgugi et Eesti, kuid samuti Läti ja Leedu anastamise põhjus on olnud ikka ja ainult nende riikide väga soodne geograafiline asend Ida- ja Lääne-Euroopa vahel, eriti aga nende suurepärased sadamad.
Teiseks. Vaatleme Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga seonduvat. USA, tahtes olla "kõrgemal" kui juriidilised seadused, eriti kõrgemal kui rahvusvaheline õigus, ütleb üleolevalt, et tema kodanikud, loomulikult ka sõdurid, ei allu Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsioonile.
Kolmandaks. Ikka sagedamini esinevad juhused, kus kõrgesti austatud riigipead on ja on olnud pahuksis kehtivate õigusnormidega. Ma ei pea antud juhul silmas Ladina-Ameerika, Aafrika, Aasia riikide riigipäid, sest seal on pahandusi selle asjaga kogu aeg.

Vana hea Euroopa markantsem näide on muidugi Itaalia peaminister ja nüüd ka Euroopa Liidu eesistujamaa esimees Berlusconi. Muide, juuraharidusega mees. Temale on esitatud kuus või seitse süüdistust korruptsioonis, ametiseisundi kuritarvitamises, raamatupidamispettustes kui ka teistes kuritegudes. Kuid võta näpust. Itaalia parlament võttis vastu seaduse, kus Berlusconit "kui kurjategijat säästetakse" (arvatavasti nii tuleb asjadest aru saada) tema peaministriks oleku ajal, s.t teda ei saa kohtu alla anda ja järelikult siis ka süüdi mõista!?
Prantsuse presidendi Chiraciga (jälle juuraharidusega mees) näikse samuti lood täbarad olevat, ajast, kui ta oli veel Pariisi linnapea. Kuid mees on juba "isikupuutumatuse" embuses.

Need lood tuletavad mulle meelde ekspresident Meri juhtumit, kus meie riigi teatud kohtuinstants ei suvatsenud isegi hakata arutama Riigikogu liikmete poolt esitatud kaebust selle kohta, et Meri on rikkunud süümevannet!? Kuna Meril ei ole juuraharidust, siis tema suhtes võiks see olla "pehmendav" asjaolu, sest ta võis mitte aru saada juriidilise seaduse (loe: Eesti Vabariigi Põhiseaduse) tekstist.

Ka meie tänases valitsuses istub mehi, kes peaksid oma mineviku pärast häbi tundma. Kuid nad ei tee teist nägugi.
Lõpetuseks olgu öeldud, et ühe vana jutu järgi ei pidavat USA-s olema kultuuri, küll aga esineb seal tsivilisatsioon. Venemaal on kultuur, kuid ei ole tsivilisatsiooni. Ainult vanas heas Euroopas eksisteerivad nii kultuur kui ka tsivilisatsioon, olgugi et nad on kahjuks hakanud tublisti murenema.

KESKMÕTE:
Tänapäeva maailmas valitseb jõud selle sõna otseses mõttes rusikaõiguse näol, mistõttu õigusriigist, mis sisuliselt on juriidilise maailmavaate väljendus, pole mõtet enam rääkida. Kellel on suurem jõud, selle "poolt" on ka õigus.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (17)