![]() Allikas avalikuks!ÜLO STRANDBERG, 21. aprill 2010Ma pole kunagi olnud Reformierakonna pooldaja ning paljud reformistliku justiitsministri Rein Langi seisukohad ja ettepanekud on mulle tundunud arusaamatud, kuid praeguses justiitsministri ja ajakirjanike debatis ajakirjandusliku allika salastatuse ümber olen täielikult nõus ministri seisukohtadega. Kui senini on ajakirjanikud pidevalt tagunud trummi, et kõik meie riigis peab olema avalik, selge ja läbipaistev, siis nüüd, kui kaalutakse ajakirjanduse infoallikate avalikustamise võimalusi, on kogu ajakirjandus tõusnud tagajalgadele ning hakanud Langi süüdistama „suukorvistamises" ja kes teab veel millistes surmapattudes. Mul on ikka olnud keelel küsimus: miks peab ajakirjanduslikke allikaid salastama ja kelle eest on vaja neid kaitsta? Kas tõesti peaksid meie ajakirjanike infoallikad olema samamoodi salastatud nagu olid seda KGB agendid ehk „koputajad"? Kui ajakirjanikud avaldaks oma allikatele toetudes üksnes faktidele toetuvat tõde, ei avalikustaks riiklikke saladusi, ei moonutaks fakte ega avaldaks laimu, mida siis neil oleks vaja karta ning miks nad ei soovi oma informeerijate teatavaks tegemist? Kui ajakirjanik avaldab allikakaitse seadusele tuginedes laimu või riiklikke saladusi, siis peab ta selle eest ka vastutust kandma. Laseb ajakirjaniku allikas avalikkuse ette riikliku saladuse, siis on ta seaduserikkuja, ning ajakirjanik, kes pole nõus oma allikat avaldama, on kuriteos kaassüüdlane ning peaks samuti vastutust kandma. Mäletame väga hästi keskerakondlase Panovi juhtumit, kus süüta poliitiku renomee hävitati: ta tiriti kaamerate ette, kus teda häbistati, mõnitati, alandati, käed pandi raudu jne, heites sellega ühtlasi varju kogu Keskerakonnale. Kas on keegi selle teo eest vastutust kandnud? Pole ju! Juba mitu aastat käib ajakirjanduse kaudu Eestimaa Rahvaliidu juhtfiguuride süüdistamine. Kõige selle tagajärjel on Villu Reiljan pidanud erakonna esimehe kohalt tagasi astuma ja erakonna maine on kukkunud allapoole 5-protsendist valimiskünnist. Kui Reiljanile osaks saanud süüdistused ei pea kohtus paika, kas kannab siis vastutust süüdistusi esitanud prokurör või neid pidevalt rõhutanud ajakirjandus? Kartke ajakirjandust, millest on meie riigis kujunenud mitte ainult neljas võim, vaid kõige kõrgem võim! Sellest annab tunnistust ka vastasseis, kus kaotajaks pooleks kipub jääma minister. ÜLO STRANDBERG, Kohila, Raplamaa Viimati muudetud: 21.04.2010
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |