Bushi ja Obama ideede võitlus Eestis

Tegelik lahing käib aga Eesti sees. Seda lahingut ei peeta relvadega, kuid ta mõjutab iga eestlase elu. See on lahing põhimõtete vahel, kuidas juhtida meie riiki majanduskriisi tingimustes. Kas jätkata endise USA presidendi George W. Bushi poliitikat, mis tegi kingitusi kõige rikkamatele, või võtta omaks tänase presidendi Barack Obama põhimõte: kui häda on suur, peab riigi abi olema lähedal.

Eesti seisab maksuküsimuses teelahkmel

Eesti majanduslangus on osutunud CIA World Fact Book'i andmetel maailma viie kiirema hulka kuuluvaks. Sellele vaatamata püüdis Ansipi valitsus kinni hoida plaanist tulumaksu alandada, millest võidavad vaid kõige rikkamad. Vaja läks opositsiooni initsiatiivi, et see riigieelarvele koormav maksuraha ärakinkimine peatada.

USA elas maksulangetuse üle Bushi-ajastul. Täna teatakse, et majanduskasvust sai tulu vaid 10 protsenti sissetulekute tipus olevatest ameeriklastest, samas kui tavaline ameeriklane püüdis oma elujärge parandada eeskätt laenu võttes. Obama on otsustanud, et Bushi ajal läbi viidud maksulangetus kõige rikkamatele tuleb peatada ning üle 200 000-dollariliste aastasissetulekute tulumaks tõsta 35 protsendilt 39,6 protsendile.

Eestis käib samuti vaidlus astmelise tulumaksu kehtestamise üle. Aastaid on tulumaks olnud kõigile võrdselt 21 protsenti, kuid olukorras, kus riigi tulubaas on muutunud nii õhukeseks, et ohus on juba iseseisva riigina tegutsemine, tuleb otsustada, kelle õlule panna lisa-maksukoorem. Ettepanek luua uus kõrgem, 33-protsendine maksuaste sissetulekule, mis ületab 300 000 Eesti krooni aastas, on Riigikogus kahel korral maha hääletatud. Selle asemel on valitsus tõstnud käibemaksu, jõuliselt vähendanud raha sotsiaalsfääris ja hariduses.

Võitlus maksusüsteemi ümber on põhimõtteline. Kas teha suuri soodustusi vähestele kõige jõukamatele või tagada elamisväärne elu enamikule Eesti elanikest? See ei ole vaid valik demokraatlike või vabariiklike vaadete vahel USA-s. See on valik, kas me liigume tänase valitsuse juhtimisel Põhjamaade mudelist aina kaugemale või mitte.

Eesti valitsus on muutunud olude suhtes ignorantne

USA on tänapäeval paljudele maailma riikidele eeskujuks oma abipaketi tõttu. Analüütikud ütlevad, et abipaketi maksualanduse osa, millega kõik leibkonnad oma aastasissetuleku esimese 8000 dollari osas said maksutagastust 500 dollarit, pole toiminud majandust elavdavalt. Inimesed lihtsalt säästavad selle raha hirmus, et ees on veel raskemad ajad. Küll on aga Obama paketis tõsist kasu majanduse elavdamiseks etendanud toetused osariikidele. Sellega on üle kogu riigi tagatud võime aidata töö kaotanud ja hättasattunud inimesi ning alles hoida töökohad õpetajatele ning päästjatele.

Eesti valitsus käitub vastupidiselt. Oma esimesed kärped 2009. aasta eelarvest tehti just kohalike omavalitsuste arvel. Sellega pandi tõsise riski alla linnade ja valdade võime aidata elanikke, kes abi vajavad. Kärbiti ka päästeteenistuse ja haridussektori rahastatust.

Kõige kriitilisem on Eesti valitsuse poolne tegevusetus  tööpuuduse leevendamisel. Alates 2009. aasta algusest on Eestis igal nädalal lisandunud keskmiselt 2000 uut töötut. Ainus samm, mida Eesti valitsus tööturu suhtes on astunud, oli uue töölepinguseaduse kehtestamine, mis tegi koondamise tööandjale odavamaks ja kiiremaks. Käitutakse kui Metsikus Läänes, kuid mitte nii nagu omane turvalistele Põhjamaadele.

Käesolevas majanduskriisis on valdav enamik riike seisukohal, et olukorras, kus majandus enam ise hakkama ei saa, peab riik jõulisemalt sekkuma. Eesti valitsus arvab vastupidi. Kui erasektor tõmbub kokku, põhjustades sellega turu languse ning tööpuuduse kasvu, siis on endapoolse panuse kokku tõmmanud ka Eesti keskvalitsus.

Terve aasta on Eesti riigi eelarvet tehtud kärpimise vaimus. Kärbitud on linnadele ja valdadele ette nähtud raha, mis omakorda paneb kahtluse alla investeeringud ja kohalikud töökohad. Vähemaks on võetud raha tudengitelt ja õpetajatelt, mis paneb kahtluse alla võime olla uue majandustõusu alates tark ja arenguvõimelise tööjõuga riik. Kõige karmim kärbe puudutab aga demokraatlikku ja põhiseadusega sätestatud otsuste tegemise protsessi. Meie ajalugu on näidanud, et majanduskriis võib põhjustada demokraatiakriisi. Aga see ei pea nii olema ja seetõttu ongi Eesti ooteseisus, et ka Eestis viimaks lõppeks Bushi-ajastu ning siin saaks ametisse uus valitsus, kel demokraatlik visioon Eesti riigi ja majanduse uuest kasvust.

KADRI SIMSON, Riigikogu rahanduskomisjoni liige, Keskerakond

•?Artikkel on pärit Soome ajalehest „Suomenmaa"

[fototekstid]  

SÜSTIB LOOTUST: Nobeli rahupreemia värske laureaadi, USA presidendi Barack Obama otsus  elavdada oma kodumaa majandust on andnud häid tulemusi. Obama abipaketist on saanud abi töö kaotanud ja hättasattunud inimesed, see on aidanud alles hoida õpetajate ja päästjate ametikohti. Praegusel raskel ajal oleks Eestil Obama poliitikast nii mõndagi õppida.

VANA ARM EI ROOSTETA: Ansipi valitsus kõnnib siiani ühte jalga eelmise USA presidendi George W. Bushi aetud hoolimatu poliitikaga, mis eelistas ühiskonna jõukamat kihti. Kuigi Bush on Ameerika rahva poolt juba ammu suurest poliitikast kõrvale lükatud, näib Eesti valitsuse sümpaatia selle selle mehe vastu olevat siiani piiritu.

Jaga |