Vabaduse hind

ALAN POSENER,      16. mai 2001


Ajal, mil peaaegu kogu rahvusvaheline press Islandi geeniettevõtmist karmilt kritiseerib, saab Eesti president Lennart Meri kiituse osaliseks. Teda tituleeritakse lausa Põhjala Darwiniks. Kesknädala lugeja saatis meile tõlke Saksa ajakirja Die Welt 23. aprilli numbrist.

Leidub inimesi, kes geeni all punase mütsikesega kääbust mõtlevad. Ega see nii väär olegi, sest just kõige väiksemad Euroopa riigid tahavad 21. sajandi esimesest kullapalavikust sellega kasu saada, et oma rahvusliku geenivaramu turule viivad.

Lauljad rahvad mõlemad.

Eesti ja Island on sellised seadused vastu võtnud, mis lubavad peaaegu terve rahva -- Eestis 1,4 miljonit, Islandis 270 000 inimest - geneetilise informatsiooni arvele võtta. Juurdepääsu eest sellisele informatsioonitoormele peaksid rahvusvahelised ravimikontsernid prisket lõivu maksma.
Ettevõtmise eesmärgiks on haigusi tekitavate kahjulike geenide kindlakstegemine. Niisugune suhteliselt homogeenne ja isoleeritud rahvas nagu islandlased sarnaneb laulukoorile. Kui tahetakse kooris sellist lauljat välja selgitada, kes viisi ei pea, piisab, kui lasta kooril ühesugust laulu laulda. Seevastu eestlased, kelle maa on kogu ajaloo jooksul olnud üha uute ja uute vallutajate läbisõiduhooviks, sarnanevad karjale, kelle iga liige omal viisil mingit laulu ümiseb.

Põhjala Darwin.

Mille poolest siis Eesti ja Islandi geeniprojektid erinevad? Islandis kogub, haldab, hindab ja turustab informatsiooni privaatfirma de CODE, kuna Eestis toetab projekti riik.
See erinevus aitab mõista veel üht huvitavat fenomeni. Ajal, mil peaaegu kogu rahvusvaheline press Islandi ettevõtmist karmilt kritiseerib, saab Eesti president Lennart Meri kiituse osaliseks, teda tituleeritakse lausa Põhjala Darwiniks.
Kaks jalga on halb, neli hea, määgivad lambad Orwelli Loomade farmis. Privaatne on halb, riiklik hea, paistab mõne inimese mõtteviis olevat. Darwin teenib üldist heaolu, privaatfirma kapitali.

Riik hangib teavet oma kodanike kohta.

Kuid selline vastuolu on tegelikult tähtsusetu, sest tähtedest A, C, G ja T koostatud kombinatsioon pole kaugeltki kergelt loetav tekst. Otsustavad ikkagi need andmed, mis on talletatud haiglates, büroodes, ametkondades ja praktikute käes. Alles siis, kui sellistele materjalidele juurdepääs avaneb, saab haiguslugude ja geneetilise koodi võrdlemise teel võimalikke kahjulikke geenikohti avastada.
Eesti ja Islandi geenivaramu projekti puhul tahab riik lihtsalt oma kodanike kohta rohkem teavet hankida.
Võibolla et selliseid andmeid kogumata läheb ühe või teise haiguse põhjuse kindlaks tegemiseks tõesti rohkem aega. Teiste sõnadega, vabadus, mis tähendab eelkõige vabadust riigile, läheb midagi maksma. Selles pole muidugi midagi uut. Kuid see on siiski midagi sellist, mida tuleks uue sotsiaaldarvinismi esindajate eest kaitsta.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)