Miks eestlased oma turgu ei kaitse?

Kastre vallas Käbitarre kogunenud põllumehi ministri jutt paraku ei veennud.

„Proovi Soomes hooajal Poola maasikaid müüa!“ ütles Kangro talu peremees Toivo Mardisalu, Kastre vallavolikogu liige. „Sind ei lasta lihtsalt turule sissegi. Soomlased kaitsevad oma tootjat, meie aga mitte.“

Kuid talumehed ei suutnud ministrit veenda selles, kuidas asjad tegelikult käivad. Minister lubas talumeeste juttu eelseisval maasikahooajal isiklikult Helsingi turule kontrollima sõita.

Aastakümneid edukalt erinevaid marju kasvatanud ja müünud Valdur Soop kirjeldas detailselt, kuidas asjad praegu käivad Tartu turul. „Eesti tarbijad eelistavad ülekaalukalt eestimaist toodangut; paraku müüakse turul Poola toodangut eestimaise pähe. Kaks-kolm mikrobussi seisab turu taga, ja kui müüjatel „kodumaine“ kaup letil otsa saab, minnakse vargsi mikrobusside juurde Poola kraami järele.“

See on rahva lollitamine ja osutub võimalikuks seetõttu, et inimesed, kes asja kontrollima peaks, on ära ostetud – võtsid talumehed asja kokku.

„Kõige õigem oleks keelustada nende põllusaaduste sissetoomise, mida ise suudame kasvatada. Minu külas laostusid ja lõpetasid tegevuse viis tublit tootmistalu. Põhjuseks on aastatepikkune ebaaus välismaine konkurents. Minu külas oleme jäänud vaid kahe taluga hingitsema. Tootmistalude ellujäämiseks on vaja poliitilist tahet, paraku seda praegu ei tunne,“ teatas Kastre osakonna aseesimees Heli Jazõkova.

„Veterinaar- ja Toiduamet peaks müüjaid tõsisemalt kontrollima,“ nõustus maaeluminister.

„Mina lööks asja kiiresti korda,“ pakkus Valdur Soop.

Kuid „Poola maasikate“-teema polnud kaugeltki ainus, mis Tartumaa väikepõllumehi erutab.

„Miks mahetoetust vähendati?!“ pahandas Aivar Lepik. „Miks riik on väikepõllumehed omapäi jätnud?“ päris Jüri Ojamaa.

Suurtootjaid ühendab Põllumajandus-Kaubanduskoda, aga Taluliit on nüüdseks pildilt kadunud.

 Ojamaa tegi mitu ettepanekut. Esiteks, Pätsu-ajast õppust võttes luua Põllumajanduskoda, teiseks, Maaeluministeerium ja Keskkonnaministeerium kokku panna. On absurdne, et meil on need kaks ministeeriumi eraldi, Maa-amet aga on Keskkonnaministeeriumi haldusalas.

Viimase ettepanekuga oli minister Tarmo Tamm kindlalt päri, taluliidu aga soovitas talumeestel endil luua.

 Kartulikasvataja Margus Suik kirjeldas oma aastatepikkust ja praeguseni kestvat võitlust tema põldu läbiva kuivenduskraaviga. Kuigi tema on oma kraaviosa ammuilma korda teinud, aga teised, kelle maadest sama kraav läbi voolab, seda ei tee, siis pole kõigest sellest mingit tolku.

Maaeluministri jutt, et põllumehed peaksid valitsusele tänulikud olema selle eest, et üleminekutoetus on taastatud ja miljonid sigade tõuaretuseks eraldatud, et põllumajandussektoris keskmine palk ületab juba 1000 eurot ja et oleme maailmas 20 rikkama riigi hulgas, talumeeste meelest kõrgele ei lennanud.

 „Ma ei ole tükk aega sattunud nii kriitilisse seltskonda,“ võttis maaeluminister Tartumaa väikepõllumeestega toimunud kohtumise kokku. Ta lubas, et hakkab nendega tihedamalt nõu pidama.

PEETER  ERNITS,

Riigikogu liige, KE Tartumaa piirkonna esimees

[fotoallkiri]  Maaeluminister Tarmo Tamm pidulikul rukkilõikusel rukkimaarjapäeval Simunas augustis 2017.

Jaga |