Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kiri 1917. aastast: Petserimaa eestlastel soov kuuluda Eestisse

31. juuli 2013

Eesti Maapäeva [ametlikult: Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu - omavalitsusorgan 1917-1919] 14. oktoobri 1917. a protokolli nr 58 lisa nr 5, mille Eesti Ajutise Maavalitsuse administratiivosakond on lisanud ettekandena Maanõukogule, annab tunnistust, et väljaspool tollast Eestimaa kubermangu [pärast Venemaa Ajutise Valitsuse 12. aprilli 1917. a määrust kuni veebruarini 1918 kogu Eesti ala haldusüksus] asunud eestlased ilmutasid püüdu pääseda kuuluma eestlaste põhilisse asualasse.
 

PETSERIMAA EESTLASTE EHK SETUKESTE PALWE EESTIGA ÜHENDAMISE ASJUS.


Eestimaa Kubermangu Maakogule.


Tartu ja Võru maakondade piiri peal, Pihkwa kubermangus, Petseri, Labodka, Panikowitsa ja Irboska waldades elab eestlasi üle 20.000 inimese, ehk üle 80% terwest elanikkude kogust, kes Wene keelt peaaegu sugugi ei mõista. Terwe nimetatud rahvahulk on oma haridusega teistest kaugele maha jäenud, sellepärast, et meil oma keel kirikus ja koolis puudub. Meie hariduse ja majanduse paremale järjele tõstmiseks on meile tingimata tarwis haritud Eestimaaga ühineda. Mitmekordistel koosolekutel oleme seda küsimust põhjalikult läbi katsunud ja otsustanud tungiwa palwega Eestimaa Kubermangu Maakogu poole pöörata, kõiki abinõusid tarwitusele wõtta, et kõik need wallad ühes Petseri linnaga, kus eestlased (setud) asuvad, lähemas tulewikus Eestimaa külge saaksid liidetud ja oma keel kohalikkudes kirikutes, koolides ja ametiasutustes maksma pandud.


Kohalik Wenerahvas, keda selles piirkonnas mitte üle 20% ei ole, ei kannataks ka kahju, kui need wallad Eestimaa külge liidetaks, - iseseiswad Wene kihelkonnad wõiksid jäeda Petseris ja Irboskas alale, kus kummagis praegu kaks kirikut on olemas.


Eestimaa ja Pihkwa kubermangu piiri peaks nõnda muudetama, et see Misso mõisast hakates, ligikaudselt lõuna poolt Pihkwa - Riia kiwiteed loogelise joonena Irboskani ulataks ja sealt õige joonena Pihkwa järveni läheks. Selle piiri kindlaks määramiseks ja Petserimaa liitumiseks Eesti külge palume tungiwalt Eestimaa Kubermangu Maakogu, kui tarwis peaks olema, iseäralist komisjoni organiseerida ja liitumise küsimuse rutulisemaks läbiwiimiseks ajawiitmata kõiki wõimalikka abinõusid tarwitusele wõtta.


Selle palwekirja edasisaatmiseks ja temast järgnewa kirjawahetamise täitjaks wolitame Petseri prowisori A. Meomutteli ja raamatukaupluse omaniku A. Suija.


Petseris, 1. juulil 1917 a.


Toilowo kihelkonna wolinik: (allkiri K. Usstaw).

Petseri linna ja waldade wolinikud: (allkirjad: M. Semjonow, R. Mordwinow ja teised. Kokku 73 allkirja).

Allkirjad kinnitanud Petseri wallawalitsus.


Ülemaltoodud setukeste palve, milles nad wast esimest korda „haritud Eestimaa" poole pöörduwad, jõudis Maanõukogusse 23. augustil s.a. Maanõukogu otsuse põhjal 1. septembrist anti see palwe juridilisele komisjonile läbitöötamiseks, kust ta septembri lõpul ilma ühegi otsuse juurdelisamata Administrativ Osakonda saadeti.


-o-



Viimati muudetud: 31.07.2013
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail