Kas kollane või professionaalne ajakirjandus?

MARIA JUFEREVA,      21. aprill 2004


Mida on ajakirjanikul valida? Kas üllitada kollaseid ühepäevaseid materjale või täiendada pidevalt oma professionaalsust ja kirjutada usaldusväärseid analüüse?

Sellistele ja muudele põhimõttelistele küsimustele üritasid vastata ajakirjanduse ja suhekorralduse (PR) üliõpilased ning õppejõud rahvusvahelisel konverentsil "Meedia uued piirid ehk ajakirjaniku elukutseline töö". Kokku tuldi Leedumaal Kaunases aprilli alguses.
Konverentsi korraldas Kaunase Vytautas Magnuse Ülikool. Tudengeid ja professoreid osales Eestist, Leedust, Valgevenest ja Saksamaalt. Vaagiti ajakirjanduse olukorda ja viimaste aastate meediamuudatusi postsotsialistlikes riikides.
Uus, turul põhinev majandussüsteem ja 1990. aastate algusest pärinev poliitika on avaldanud oma mõju ajakirjandusliku töö sisule ja tasemele, muutes professionaalseid nõudeid sellele elukutsele. Paljugi meediamaailmas sõltub nüüd sellest, kuivõrd ajakirjanikud on suutnud muutustega kaasa minna.
Konverentsi käigus selgus, et vaatamata ülikiirele on-line meedia arengule ja headele tehnilistele töötingimustele (arvutid, diktofonid jmt) on halvenenud traditsiooniliste kanalite (igapäevalehed, tele- ning raadiosaated) kvaliteet, ja seda just professionaalses mõttes.
Vytautas Magnuse Ülikooli õppejõu Mikolas Drunga hinnangul oli meedia olukord Leedus 1990. aastate alguses palju parem. Ta on veendunud, et tol ajal oli ajakirjandus märksa objektiivsem, inimesed töötasid suurema entusiasmiga. Praegu ilmuvad artiklid on Drunga arvates demagoogilised, pealiskaudsed ja vähevõimeka kriitikaga, kui võrrelda neid Saksamaa ja USA ajakirjandusega.
VM Ülikooli ajakirjanduse osakonna juhataja Aukse Balcytiene lisas, et viimasel ajal võib Leedu ajakirjanduses jälgida teatavat natsionaliseerumise trendi, kuna enamik pressi kapitalist on Leedu oma. Seega ajakirjanikud sõltuvad mõnes mõttes huvigruppidest ja parteidest. Samal ajal ei ole leedukatel raskusi rahvusidentiteedi säilitamisega.
Eesti meedias valitseb aga teistsugune olukord. Siinseid põhiväljaandeid mõjutab väga tugevasti Skandinaavia ja USA kapital. Selle situatsiooni tugev külg on sõltumatus kohalikest oligarhidest, samuti järjepidev investeerimine, majanduslik stabiilsus, kõrge kvaliteet ja meediakultuur, mis kõik pärineb Lääne meediast. Nõrkuseks võib pidada, et mõnikord kannatab tihedate muudatuste teostamisel operatiivsus, esineb ka raskusi rahvusidentiteedi säilitamisel. Lisaks on eesti meedia ülimalt pragmaatiline.
Eesti venekeelses meedias toimuvad viimasel ajal eriti põhjalikud struktuuri- ja personalimuudatused. Sageli räägitakse siin venekeelse ajakirjanduse professionaalsusest, rollist ja tulevikust.
Dortmundi Ülikooli (Saksamaa) professori Roland Shroederi sõnul on Baltimaade on-line meedia küllaltki professionaalne ja populaarne erineva vanusega elanikkonna kihtide seas.
Praegune olukord on hea selles mõttes, et postsotsialistlike riikide meedial on rohkesti arenemisvõimalusi. Konverents aitas üliõpilastel ja õppejõududel üksteist paremini mõista, analüüsida muudatusi ja tendentse meediamaailmas. Selgus, et kaasaegne ajakirjanik peab oskama mitte ainult kirjutada ja analüüsida, vaid valdama ka teadmisi suhtekorralduse ning meediajuhtimise alal.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)