Riigikogus sõidab eelarve teerull

Nüüd jõudis kauni ja rikkaliku garneeringuga eelarvepuding meie kõigi ette lauale, aga mis seal garneeride all peidus on, selgub täielikult alles detsembri alguseks.

Nagu Kesknädalal meeles, ei aita koalitsiooniteerulli peatada paraku mitte miski, ei idamaade ega läänemaade tarkade hoiatused.  Eelmise aasta jõulunumbris avaldasime Riigikogu liikme Toomas Vareku (KE) sõnumi pärast eelarve parlamentaarse debati lõppu pealkirja all „Varek viitab valitsuspoliitika kriisile“, kus Keskfraktsiooni aseesimees kirjutas: „Ebavõrdsus ühiskonnas, madal keskmine eluiga, alkoholism, mitu korda madalamad tervishoiukulutused, HIV levik – need on teemad, mis peaksid kuuluma riigieelarve prioriteetide hulka.“

Varek ütles juba aasta tagasi, et nii meie endi kui ka paljud välisanalüütikud on rääkinud tööpuuduse kasvust ning ehitus- ja kinnisvarasektori, tekstiilitööstuse, puidutöötlemise, hotellinduse, toitlustuse ning veonduse löögi alla minekust.

 „Pangandusanalüütikud ennustavad töötuse kasvu kuni 8,5 protsendini ja 2009. aastaks koguni 9 protsendini," märkis Varek 2007. aasta jõulude eel.

Täna teame, et need kurvad arvud on veelgi suuremad. Teame ka seda, et aasta tagasi ei võtnud „kurttumma ja pimeda koalitsioon“ midagi ette, vaid aktsiiside tõusu näol suurendas piitsahoope kõikuva majanduse pihta veelgi.

„Aktsiisitõusu eesmärk polnud juba alguses mitte euro kasutuselevõtt, vaid Reformierakonna valimislubaduse (tulumaksu vähendamise) katmine,“ kinnitas Varek.

Maaelu tabanud lauslaastamist ei tasu teemaks võttagi. Postkontorid, apteegid  ja poed on kinni, bussid ei sõida ja isegi autolavkad korjatakse kokku. Kui eelmises Eesti Wabariigis suudeti uhked külad ja linnad üles ehitada, siis täna me pole 18  aastaga suutnud neid isegi ülal pidada. Kuigi tehnoloogiline progress on olnud võimas, pole inimene oma vajaduste ja hingekesega meie riigi eelistuste hulka tõusnud.

Ühel korralikul ja töökal eestlasel on sellest kõigest raske aru saada: miks me ise vaesustame oma riiki? Mingit lohutust koalitsiooni poolt ju ei tule – peale selle, et vähemalt rahandusminister Padaril on näoilme tõsisemaks muutunud ja tema kehakeel viitab selgelt ületöötamisele ja unevaegusele.

Opositsioon on lubanud anda Riigikogu saalis lahingu, ja seekord teisiti, mitte ööistungitega. Eesti riigi käekäigu eest vastutab küll parlament tervikuna, aga dialoogi saab ikkagi pidada partneri olemasolul. Kui koalitsiooni juhtiverakond Reform  kuulutab oma parlamendifraktsiooni esimehe Keit Pentuse suu läbi, et valitsus tuleks kokku panna üksnes  Reformierakonna ministritest ning et sotsid ja IRL vaid takistavad „õige“ eelarve tegemist, siis millest me räägime – dialoog ega arutelu pole siinmail soositud. On üks partei, kes teab kõike, ülejäänud  närigu muru!

Üks tuleva aasta „perestroika“ on pensioni kojukande maksustamine. Keskfraktsiooni esimees Vilja Savisaar ütles neljapäeval, et peab küüniliseks Reformierakonna kava kaotada alates 1. veebruarist 2009 pensionide ja toetuste tasuta kojukanne.

„Keskerakond tegi ettepaneku katkestada eakaid inimesi vaenava eelnõu teine lugemine Riigikogus, kuid kahjuks sõitis koalitsioon ettepanekust teerulliga üle.”  Savisaare sõnul tahab Reformierakond pensionäride arvel lappida auke tuleva aasta riigieelarves.

„Reformierakonna kavandatud muudatuste järgi peaksid pensionärid esitama elukohajärgsele pensioniametile põhjendatud taotluse, et saada pension kätte selles summas, mis on tööga välja teenitud,” märkis Savisaar. „Kusjuures põhjendatuks loetakse avaldus vaid juhul, kui inimesel on liikumistakistus või ta elab hajaasustusalal ja talle on pangateenus raskesti kättesaadav. Inimene peab hakkama riiki paluma ja tõestama, et ta tõesti vajab pensioni tasuta kojukannet.“

Vilja Savisaare meelest on see alandav.

„Reformierakonna soov postiteenuse pealt kokku hoida ja maksta pensioniraha välja panga kaudu annab tagasilöögi just maapensionäridele. Paljudes piirkondades ei ole sularaha- ega makseautomaate ning postkontoreid, raha kättesaamiseks ning tehingute tegemiseks peab sõitma suuremasse keskusesse. Me teame, et maa ei ole ühistranspordiga ühtlaselt kaetud, paljudesse küladesse liinibuss ei jõua.“

Lisaks ähvardavad majanduslanguses bussifirmad väiksemaid liine sulgeda ning piletihindu tõsta, märkis Keskfraktsiooni esimees. „Niigi väikese sissetulekuga pensionäridel tuleb valida, kas tasuda kojukande või bussipileti eest. Postkontorist või postiljonilt pensioniraha saajate käest on kättetoimetamise eest kavas küsida kuni 70 krooni.”

Alandav ja  küüniline – kas mitte need sõnad ei iseloomusta parimini kogu eelarvetralli? Teerull lihtsalt sõidab – sõidab üle ettevõtjatest, ärimeestest, analüütikutest (punaprofessoritest!), spetsialistidest, koalitsioonipartneritest, opositsioonist, pensionäridest, lastest, puuetega inimestest, põllumeestest, töövõtjatest, kolmandast sektorist, ametiühingutest, MTÜ-dest, liitudest...

Aga valimistel me just seda tahtsime?

URMI REINDE

Jaga |