13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Ussi materdamineMatilde Erikson, 26. märts 2003Just nii näeb välja demokraatia eesti moodi. Kui ühte inimest - väga tublit, asjalikku, populaarset, rahva poolt armastatut, Eesti tarvis väga palju korda saatnut hakatakse materdama ja "surmapatte" külge pookima. Ja seda teeb kristallpuhas mees, kes lahkus vastutustundetult ja omavoliliselt talle usaldatud tähtsalt tööpostilt. Vaatamata sellele sai see veatu mees rahva poolt poole vähem hääli kui patune. Rääkigu nad, mida tahavad, rahvas on oma eelistuse selgelt välja ütelnud. Saadan teile oma luuletuse "Kogu tõde tänapäeva Eestist", mis ilmus minu raamatus "Süda tilgub verd". Ma püüan olla õiglane Ja ainult eesti rahvale ei otsi vigu On iga rahva hulgas inimesi Ja iga rahva hulgas - sigu. Oli suvi, rukkilille aeg Balti ketis oli vanu ja noori Käest kinni hoides - tõotati Süüa koos või kartulikoori. Ja rahvas sinisilmselt uskus Et puudub ainult vabadus Et kõik, mis aastatega loodud Ja ohvriks toodud Saab vabadusega ka tasutud. Ja lõhkumiseks läks ja lõhuti Et liiva peale ehitada Eesti riiki Kas püsima jääb - ega küsitud Vaid lõhkujatel taskud raha täis triiki. Ka vaene rahvas siblib krabinal Kel on veel tööd - on õnnelik Ja alustki on pabinal On tume Eesti tulevik. Ja kuidas oma kroonist unistasime. Oh õnne, kui meil tuleb oma raha Ei ette uskunud, et nii pettume Ja unistused õnnest ammu maetud maha. Kroon tegi tühjaks rahva taskud Röövis rublad, mis töö ja vaevaga saadud Nüüd kaelas meeletud maksud Kirev välismaa nänn - häbiks välismaa kaltsud. Oli aeg - kui rahvale jagati talonge Nüüd on ette nähtud lahja toidukorv Mis vahet nendes ongi Rahva rahakotis päevast päeva mõrv. Nii kohutab see pidev hinnatõus Mis saab veel osta lahja Eesti krooni eest Kaua kestab Eestile see madalseis Kaua eesti äri koosneb õhust ja veest? Öeldakse, et võimalused võrdsed Kuid võrdsetel on veelgi võrdsemad Marjamaal ei ole kõigil ruumi Umbrohtu kasvanud on karjamaad… Umbrohus põllud - mis kandsid kuldseid viljapäid Laastatud metsad - kuhu vaatad vaid Meeletud laenud kaela võetud Tulevased põlved päranduseks said. Need, kes uue Eesti ajaks vanaks said Veel meenutavad kaua möödund aegu Ei jagatud siis metsi ega maid Kuid inimesest hooliti omajagu. Aeg on uus - on kodutud, on töötud Ja prügikastidel on kuningad Ausus on kui käega ära võetud Kui sinitaeva valland saatanad. Pilved varjutavad rahva nägu Ka siis, kui päike särab Rahvas alandatud parasjagu Rahval raske - rahvas ägab. Kas sellist Eestit tahtsime Et ühe käsi on sügaval teise taskus Et elu on rajatud ebaausale ärile Kes sellist elu ette uskus? Kellel võim - nende kõrvad on kurdid Ja silmad midagi ei näe Kuidas sente veeretavad töötud Vanad ja noored Raha suremiseks palju - elamiseks vähe! Aga rahvas oma taskust kinni maksma peab Uhked ballid, vägevate peod - ja nende lollusegi Ja ise piskust elama ja kiitma peab Neid, kes oma rahva orjaks tegi. Kui kõik oleks reaalsuse piires Pensid, palgad, hinnad ja eesti elu Aga eesti rahva saatus On valitsuse käes kui mängulelu! Kuis Eestile saaks valitsus nii hea Et rahva - oma toitja eest nad kannaks hoolt Et mitte oma tasku täitmiseks ei ole nende pead Ja mitte ainult sõnades nad oma rahva poolt! Viimati muudetud: 26.03.2003
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
