Kes ikkagi tappis Eesti IT-tiigri?

Kaja Kallas ütleb Eesti Päevalehe 25. mai arvamusloos pealkirjaga „Kaja Kallas kritiseerib e-riiki: Eestil puudub strateegia, kuidas edasi minna“ muu hulgas, et riigil peab olema terviklik visioon ning tahe digiriigi arendamisel, mida praegusel valitsusel tema arvates polevat. See on aga huvitav väide, sest just Kallase koduerakond on pidanud e-riigi kitsaskohtadele tähelepanu juhtimist lausa ketserlikuks. Selle eest on Reformierakond kõiki, ka Keskerakonda, jõuliselt kritiseerinud, kui olukorda on püütud kirjeldada enamates värvides, kui pikalt valitsenud Reformierakond seda soovinud on.

Täna tekib küsimus: keda siis Reformierakonna esimees kritiseerib? Kas kitsaskohad on tekkinud poolteise aastaga, mil võimul on koalitsioon Keskerakonna juhtimisel, või on Reformierakond 17 aastaga eelistanud müüa välismaal, näiteks EAS-i maailmaturneedel, juba ammu lastud tiigri nahka?

Riigikogu keskerakondlasest liige, endine IT-ettevõtja Erki Savisaar tõdes, et e-riigi eduloo fassaad on tuginenud millenniumi alguses tehtule ning probleemidele tähelepanu juhtimist peeti aastaid lausa riigivastaseks. Savisaar meenutas ka hiljutist väga tõsist ID-kaardi kriisi, kus reformierakondlased eesotsas toonase juhi Hanno Pevkuriga 800 000 turvariskiga ID-kaardi probleemist rääkimist pidasid Eesti maine rikkumiseks Euroopas ja riiklikuks ülereageerimiseks. „Endistele peaministritele meeldis väga käia välismaal meist rääkimas, kuid IT-tiiger oli samal ajal koduseinte vahel aastate jooksul süsteemselt näljas,“ ütles ta, lisades, et kriisideks valmisolekusse on aastate jooksul panustatud vähe.

Tänane valitsus on Savisaare kinnitusel e-teenuste paremaks muutmiseks ja küberturvalisuse tõstmiseks riigieelarvestrateegias kokku leppinud 117 miljoni lisaeuro investeerimises valdkonda. „Kahtlemata on oluline mitte kaotada erasektorile olemasolevaid ja palgata juurde neid spetsialiste, kes e-riigi suudaksid taas käima tõmmata,“ rõhutas Savisaar. Oluline samm valitsuse poolt oli Savisaare sõnul seegi, et ID-kaardi kriisi ajal mõisteti ohtu ja anti lubadus panustada olukorra lahendamisse nii palju vahendeid kui vajalik.

Selle kõige valguses tekib seetõttu põhjendatud küsimus: kes ikkagi tappis Eesti IT-tiigri?

Kn

Jaga |