Kodust väljaaetutel peaksid olema ühesugused õigused

M. Kokk,      07. aprill 2004


Kirjutan Teile 24. märtsi Kesknädalas ilmunud M.-L. Adamsi artikli peale.
Kellel siis ikkagi aastatel 1941-1949 hästi läks? Välismaale põgenenutel läks kõige paremini, Siberisse saadetutel hästi, kodu-Eestisse jäänutel kõige kehvemini.
Siber on ikka rikkust tähendanud - kaupmeestele, ja Siberist tulnud pensionäridele, kellel on tööaastaid rohkem kui eluaastaid, mis on ülim tobedus. Kuidas nad said enne sündi tööd teha? Siberis sündida tähendab seda, et 10 aastat tööstaazhi võrdub 30 aastaga.
Punaparunid kodu-Eestis maksid 15 kopikat normipäeva eest. Tänased Eesti julmad valitsejad - punaparunite järeltulijad - arvavad, et 500 krooni elamiseks on pensionärile paras raha. Miks nad enda palka tuhandetes tõstavad, kui 500 krooni on suur raha?
Rikkad väliseestlased tulevad pensionipõlve Merivälja pansionaati pidama. Siberi pensionäridele võiks teha Glehni lossi pansionaadi - las tudengid lõbutsevad mujal.
Ja kodueestlane, see igiliikur, peab töötama hällist hauani. Pensionikindlustus miinimumpalgalt on kaheksa krooni - seega 10 aastat = 80 krooni. "Murtud Rukkilill" annab tasuta sõidu "odavas" Tallinna transpordis.
Olen kaheksa-aastaselt kodust välja aetud kulakuvõsu. 1957. a tahtsime ka oma kodu tagasi. Ei saanud. Ei "Murtud Rukkilille", ei 15 000 rubla ega kolmekordset tööstaazhi. Isa talu oli aga 41 ha suur ja heal järjel. Kõigil kodust väljaaetutel peaksid olema ühesugused õigused.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)