Kuldmedaliga või kiitusega?

Leonhard Kukats,      11. mai 2005


Mul oli suur au viibida Tallinna Muusikakeskkooli lõpuaktusel, kus kooli direktor Tiina Ehin ütles muu seas, et lõpetavad mõned eriti head õpilased, kes on väärt lõputunnistuse saamist kiitusega (cum laude). Haridusministeerium autasustab aga neid kuld- või hõbemedaliga.
Kuld- ja hõbemedalid on meile imporditud Moskvast ja praegugi kasutusel Moskva mõjusfääri riikides. Läänes on enamikus riikides parimatele õpilastele tunnustuse avaldamiseks kasutusel tunnistus kiitusega – kas siis rahvuskeeles nagu USAs ja Kanadas (with honour või with great honour) või ladina keeli (cum laude).
Mina sain oma keskhariduse Valga Gümnaasiumis, mille lõpetasin 1943. aastal ja kolm minu klassikaaslast said küpsustunnistuse kiitusega, kus olid sõnad cum laude ja seda ka saksakeelsel poolel. Valga Gümnaasium andis kooli 85. aastapäeva puhul välja raamatu "Kooli vaim", milles oma meenutusi kooliajast on pajatanud endised õpilased, nüüd juba professorid rektorid Heljo Sepp ja Jaan Vares. Selles 340-lehelises raamatus on ära toodud kõigi hästi õppinud õpilaste nimed 1927. aastast 1943. aastani kiitusega cum laude ning alates 1945. aastast juba kuld- ja hõbemedaliga.
Soovitaksin seda raamatut lugeda ka Tallinna Reaalkooli juhtkonnal. Selle kooli esimeseks kiitmist väärivaks õpilaseks aastast 1945 on kuldmedaliga lõpetanud Gunnar Hololei. Kas tõesti ei olnud selles koolis ühtegi kiitust väärivat õpilast enne 1945. aastat?
Mina olen vana koolmeister ja õpetan praegu füüsikat Sõle Gümnaasiumis. Käivad jutud, et meilgi on kaks kuldmedalikandidaati. Huvitav, kas saalis, kus neid medaleid kätte antakse, seisab ka Vene lipp?
Ehk jätaksime kuld- ja hõbemedalid siiski olümpialaste pärusmaaks.
Meil on nüüd noor ja energiline haridusminister. Huvitav, kas tal jätkub tahtmist ja julgust selle probleemiga tegelda?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)