Põlva mures rahvuskultuuri pärast

HEIMAR LENK,      03. detsember 2003


Kodanikupäeval peetud Põlva kultuurikonverentsil avaldasid üle saja Kagu-Eesti ja teistest paikadest kokku sõitnud kultuuriinimese muret riigi ükskõikse suhtumise pärast rahvuskultuuri säilitamisse. Konverents arutas läbi kultuuriministeeriumi juures tegutseva omakultuuri töögrupi raporti.

Riigieelarves on rea kultuuriobjektide rahastamist piiratud. Vähendatud on näiteks Setomaa toetussummasid. Mitmed maa kultuurimajad on haletsusväärses seisundis. Kollektiividel napib tihti raha tegevuse jätkamiseks. Konverentsil "Kas Eesti jääb kultuurriigiks?" võeti vastu pöördumine avalikkuse poole.
Rahvakultuur Eestis on jäänud suures osas huviliste, mitte aga riigi hooleks. Meie eduriigis on jäänud märkamatuks asjaolu, et iga ellu jääda tahtva kultuuri paratamatu osa on majandusedu kõrval ka alalhoidev mälu, traditsioonide säilimine ja nende sisuline areng.
Konverents leiab, et Eesti haridussüsteem ei toeta omakultuuriliste väärtuste säilimist ja arengut, piisavalt pole kasutatud võimalusi muuta riiklikud tähtpäevad rahvuslike väärtuste kinnistajateks.
Missioonilisteks põhiküsimusteks on kujunenud: Mida teha, et Eesti iseomane pärimuslik omakultuur koos selles leiduvate väärtustega kestaks? Mida teha, et globaalsed kultuurimõjud ei muudaks meie kultuuriruumi meile võõraks? Mida teha, et noorem põlvkond kasvaks teadlikeks kultuurikandjateks ning säiliks Eesti kultuuri kestvus kõigis selle aspektides - Eesti riik ei kaotaks seeläbi oma põhiseaduslikku mõtet.
Põlva maavalitsuse kultuurinõunik ja konverentsi korraldaja Peeter Aas saatis pöördumise teksti laiali riigi keskasutustesse, Riigikogu fraktsioonidele ja Kagu-Eestist valitud saadikuile.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)