Sotsiaalsest dialoogist Eestis

TOIVO ROOSIMAA,      07. detsember 2005


Sotsiaalse turumajanduse eesmärk on tagada üheaegselt nii riigi stabiilsus ja majanduslik võimsus kui inimeste heaolu. Korrates iga päev, et oleme vabad, unustame ära, et vabaduse eelduseks on kord.

Korra hulka kuuluks ka arusaadav ja lihtne palgasüsteem. Pensionisüsteemi sõltuvus töötasust, mida küll kasutatakse pensionide arvutamiseks, ei anna oodatud tulemusi. Näiteks õppejõudude pensioniks on meil vähem kui 20% nende põhipalgast. Kesk-Euroopa riikides moodustab keskmine pension aga 80% põhipalgast.
Siit ilmnebki vajadus sotsiaalseks dialoogiks, mil laua taga istuvad võrdväärsed partnerid, loomaks nii korrektset palgakorralduse kui sellest sõltuvat pensionisüsteemi. Kuid enne selle dialoogi sündi tahaks poliitikutele meelde tuletada, et ära luba seda, mida sa ei tee. Tee seda, mis on võimalik ja vajalik.
Eestis on kahjuks kujunenud olukord, kus ühed saavad küll aru, mis toimub, aga olukorra parandamiseks midagi ei tee. On neid, kes saavad aru, aga ei suuda midagi teha.
Ja on neid, kes ei saa üldse aru või ei huvita neid asjad rohkem, kui vaid iseenda heaolu kindlustamiseks. Tahaks loota, et tulevaste läbirääkimiste käigus saavutatakse tardunud sotsiaaldialoogis läbimurre.

Kas kauem tööl käia?
Nii Eestis kui teistes Euroopa Liidu liikmesmaades väheneb tööjõulise elanikkonna osakaal ning suureneb pensionil olevate inimeste arv. Sellest ka Euroopas aktuaalne küsimus, kuidas pikendada inimeste tööl käimise iga ja hoida kompetentsi vajalikul tasemel.
Samas huvitab pensionil olevaid inimesi kõige rohkem, kuidas omadega vanas eas toime tulla. Milline võiks olla praegu pensioni suurus, et pisutki väärikamalt elada? Arvan, et 4500–5000 krooni vahel. Arvamus baseerub praegusele elukalliduse tasemele ning minimaalsetele kulutustele teatri, kontserdi ja raamatute tarvis.
Eestis on momendil umbes 300 000 pensionäri. Nendest käib tööl 100 000 ehk siis kolmandik. Tööle minnakse elatusvahendite teenimiseks, kuna tavapensionist saab heal juhul ära tasuda vaid kulutused eluasemele. Teine stiimul tööl käia saab olla suhtlemisvajadus. Suure hulga pensionäride tööl käimisega saab osaliselt seletada pensionifondi tekkivat ülelaekumist. Ja miks mitte tööl käia, kui seda võimaldab tervis ning on säilinud vajalikud oskused. Pealegi võib töötada osalise töökoormusega, mis vanemale elanikkonnale hästi sobib.
Arvestades kiiresti muutuvaid tehnoloogilisi protsesse, on aktuaalne, kuidas soovijaile korraldada täiend- ja ümberõpet. Tarvis on viia see süsteem tasemeni, et igal inimesel oleks võimalus ennast teatud kindla ajaperioodi vältel täiendada. Näiteks kõrgharidusega inimestele peaks loodama võimalus kuulata vabakuulajana teatud distsipliine ülikoolides. Ülikoolide 1936. aasta seadusega oli sarnane võimalus olemas. Kuid see nõuab juba käsitlemist eraldi teemana, kuna kõrgkoolid kipuvad olema rohkem äriettevõtted kui õppeasutused.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)