Berlusconi kolmas tagasitulek

Oscar Wilde oleks ilmselt öelnud, et üks kord Berlusconit  peaministriks valida on ebaõnnestumine, teist korda teda eelistada oleks juba hoolimatus, kuid talle kolmandat korda riigitüüri usaldada on väga tõsine juhtum. Berlusconit võib julgelt nimetada kuulsaimaks tipp-poliitikust petiseks, kes pärast Teist maailmasõda on juhtinud mõnda suuremat Euroopa riiki. Võrreldes temaga jättis isegi endine Venemaa president Boriss Jeltsin kompetentse poliitiku mulje.

Kloun sisuka poliitilise programmita

Mis itaallastel Berlusconit valides küll arus oli? Tema tagasivalimise põhjuseks võib tõenäoliselt pidada hetkel Itaalias valitsevat keerulist olukorda. Rahvas jäi uskuma Berlusconi katteta lubadusi ja maagilisi võimeid. Valijad justkui loodavad, et rikkuselt riigi teine mees suudab ehk ka ülejäänud itaallased sama jõukaks teha. Ja et kui see nõidus tal ei õnnestu, siis vähemalt oskab ta rahva meelt lahutada.

Berlusconi kasutab tihtipeale avalikel esinemistel küünilist huumorit. Näiteks tegi ta Itaalia poliitikute grupifotol ühele väärikale kolleegile „sarvi“. Mitmeid kordi on ta halvustanud erinevate rahvaste toidueelistusi ja andnud rahvale tobedaid lubadusi (näiteks – muuta üks kuu aastas kõigile maksuvabaks). Berlusconi väidab end rääkivat ladina keelt nõnda ladusalt, et võiks igal ajal lõunatada Julius Caesariga.

Berlusconi naljad on sihilikult shokeerivad. Ta on öelnud: “Palun vabandust, et kunagi väitsin nagu sööksid kommunistid väikesi lapsi, aga kui tahate, võin korraldada konverentsi, kus tõestan, et kommunistid sõid lapsi.“ Kui paljud Itaalia poliitikud sõid Napolis avalikkuse ees mozarella-juustu tõestamaks, et see pole prügikriisi tõttu saastatud, näkitses Berlusconi juustu ja hakkas seejärel mõnitavalt visklema „agoonias“. Berlusconi klounaad oleks talutavam, kui tal oleks riigi kriisist päästmiseks välja pakkuda sisukas poliitiline programm. Seda paraku pole.

Nõrguke Itaalia majandus

Oma rikkusele pani Berlusconi aluse edukate kinnisvaratehingutega. Seejärel investeeris ta teenitut meediasse (Berlusconile kuulub Itaalias kolm suurt kommertstelekanalit). Poliitikasse siirdus Berlusconi 1990. aastatel, soovides leida kaitset süüdistuste eest korruptsioonis ja altkäemaksudes, mis ähvardasid rootsi kardinatega. Aastate jooksul on tema vastu esitatud 11 ametlikku süüdistust ja mõlemad tema lähimad äripartnerid on süüdi mõistetud.

Kahel eelmisel peaministriks olekul pühendas Berlusconi seaduste sellisele „korrastamisele“, et kohus tunnistaks temavastased süüdistused aegunuks. Suurejoonelised lubadused rakendada oma majandusmehe-oskusi riigi hüvanguks paraku vilja ei kandnud. Itaalia majanduse aeglane allakäik algas just Berlusconi eelmisel valitsemisajal.

Majandussituatsioon Itaalias on nüüdseks võtnud sünge ilme. Rahvuslikku lennukompaniid Alitalia ähvardab pankrott. Kuigi Hispaanias elab 15 miljonit inimest vähem, on naabri majandus muutunud Itaalia omast suuremaks ja tugevamaks. See shokeeris itaallasi väga. Meelehärmi lisas teadmine, et Kreeka keskmine palk osutus hiljuti Itaalia omast suuremaks – asi, mida polnud juhtunud rohkem kui pool sajandit.

Miks itaallased kõigest sellest hoolimata andsid viimastel valimistel 71-aastasele sharlatanile võimu  parlamendi mõlema koja üle?

Itaalia politoloog Diamanti on kirjutanud: “Itaalia ühiskond on viimastel aastatel saanud mitmeid valusaid hoope, mis muudab  tuleviku suhtes pessimistlikuks. Ligi 2/3 itaallasi usub, et lähitulevikus tuleb nooremal põlvkonnal elada märksa kehvemates sotsiaalsetes ja majanduslikes tingimustes kui nende vanematel.“

See tähendab meeleheidet. Teatud hingeseisundis ei tee inimesed alati ratsionaalseid otsuseid. Berlusconit valides lootis rahvas  imele, kuid tal puudub ravim, mis aitaks Itaalia raskest seisust välja. Itaalia riik jätkab meie silme all tasast kokkuvarisemist.

Tõlkinud  Indrek Veiserik

[fototekst]

PÜHAK VÕI PETIS? Itaallaste usk Silvio Berlusconi võimetesse ravida riigi majandus terveks on suur.

Gwynne Dyer (London) on töötanud ajakirjaniku ja rahvusvaheliste suhete lektorina ligi 25 aastat. Tema kommentaare avaldavad regulaarselt 175 ajalehte 45 riigis.

Jaga |