Põhiseaduse vastuolud

ILLAR ALLA,      24. august 2005


Meie praegune valitsus ja Riigikogu ei pea põhiseaduse järgimist vajalikuks. Selle asemel et asuda põhiseadust kaasajastama, võetakse vastu seadusi, mis on sellega vastuolus.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe avaldus 29. juuni „Aktuaalses kaameras", kus ta ütles, et e-valimised toimuvad nagunii, vaatamata põhiseadusele või presidendi arvamusele, on kummaline, sest põhiseaduse järgimise eest peaks põhiseaduskomisjoni esimees hea seisma.
Kuidas sobivad e-valimised kokku põhiseaduse § 60 ja § 156-ga, mis deklareerivad, et hääletamine on ühetaoline, otsene ja salajane. Otsesed ehk seega põhiseadusega kooskõlas pole valimised ammu, kuna valitavate nimekirjade järjekorra paneb kokku grupp seltsimehi tagatoas ja hääled kantakse üle vajalikele seltsimeestele nimekirja järjekorra järgi. Nimekirja lõpust leiame rahva hulgas populaarsed häälepüüdjad, kes ei kavatsegi Riigikogusse minna. Juba valimisseadus räägib vastu põhiseadusele.
Kui hääletamiseks kasutatakse arvuteid, siis kes ja kuidas jälgib hääletamise salajasust arvutite juures? Kes keelab arvuti juurde kokku koguda koosolekut, kus juuakse, mõjutatakse valijaid, kas ähvardatakse või ostetakse hääletajailt hääli, samas ka hääletakse. Kuidas sobib see seadusega, mis keelab häälte ostmise, valijate mõjutamise ja valimispropaganda valimispäeval? Valimisjaoskondades valimiskabiinide juures tagab selle valimiskomisjon.

Riigiametis makstakse riigitöö eest
Põhiseaduse § 63 ütleb: „Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis." Riigiamet on ju selline koht, kus makstakse tasu riigitöö eest. Mida siis need riigikogulased riigi aktsiaseltside nõukogudes (või riigi osalusega aktsiaseltsides) teevad, miks nad äriettevõtete nõukogudes istuvad?
Nad esindavad riigi huve riigi äriettevõtetes. Kuna riigi osalusega äriettevõte maksab oma nõukogu liikmetele seal osalemise eest tasu ja riigikogulane esindab riiki, siis maksab riik omanikuna tasu ikkagi riigitöö eest. Järelikult saab riigikogulane palka ja seega on ta nõukogus riigiametnik, sest ta esindab riiki raha eest. Kui keegi on nii vajalik riigi esindamiseks nõukogudes, siis põhiseaduse järgi võib ta seal töötada, aga selle eest palka saada ei tohi.
Riigi osalusega äriettevõtted on kujunenud kohtadeks, kus parteide juhtkonnad endale ja oma ligimestele rikkust koguvad. Samuti ostavad nad nõukogu liikme tasu kaudu ustavust oma parteiliikmetelt parteide juhtkonnale – ja seda kõike riigi raha eest. Mitte ainult nõukogudes, vaid ka valitsusasutuste tulusaid kohti kasutatakse omainimeste töölevõtmiseks ja oma partei liikmeskonna suurendamiseks.
Selline riigikogulaste äriettevõtete juhatustes-nõukogudes istumine on põhiseaduse vastane. Kas riigikogulaste kohta põhiseadus ei kehti? Kas ka avaliku teenistuse seadus mitte, mis lubab lisatööna AINULT PEDAGOOGILISE töö?

Parteiline vastutus = vastutusvõimetus
Kas riigikogulane peab töötama rahva, mitte aga iseenda ja oma ligimeste hüvanguks? Riigi ja rahva õitsenguks töötama ei kohusta riigikogulast miski. Iseenda ja oma ligimeste kasuks töötamast ei keela teda ka miski. Kuna põhiseadus ei kohusta, võib riigikogulane töötada iseenda ja oma lähikondlaste heaks, mõtlemata riigi heaolule. Mis pole keelatud, see on lubatud!
Akadeemilisel Õigusteadlaste Seltsil ja Eesti Juristide Liidul tuleks välja töötada mõned seaduste projektid, millele Riigikogu annab hiljem seaduse jõu. Igal juhul peavad need hõlmama valitsusliikmete ja riigikogulaste suhtumist põhiseadusesse, nende käitumise moraalset ja eetilist poolt. Aeg sellisteks seadusteks on ammu küps, kuna valitsusliikmete halvustav suhtumine oma rahvasse on ületanud normaalsuse piirid.
Riigikogulane pole mitte millegagi seotud oma valijatega ja rahval puudub õigus ebaväärikaid riigikogulasi tagasi kutsuda. Partsi valitsuse eurotrahvid on rahvale kahju tekitanud üle miljardi krooni. Põllumajandusminister leiab, et eurotrahvide süüdlasi otsima ei peagi, kuna rahval on maksmiseks raha küll – trahv on esialgu ainult miljard krooni. Põllumajandusministri kulinaariainstituut aga 20 miljonit krooni!
Keegi valitsusest ei vastuta oma kümneid-sadu miljoneid kroone maksvate vigade eest. Midagi hämatakse parteilisest vastutusest. Meie riigis võib parteilise vastutuse ja vastutusvõimetuse vahele panna võrdsusmärgi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)