Olen tellinud Nikolai Karotammele kaks pärga

ALFRED KASEPALU,      07. november 2001




Inimestelt, kes suhtlesid põlu alla sattunud esikommunistiga 1970. aastatel ja saatsid teda viimsel teekonnal, nõudsid need sammud üksjagu julgust ja üleolekut ajastu vaimust.

Nagu eelmise osa lõpus meenutasin, möödus Nikolai matustest aasta. Olin tulnud just 1971. aasta suvepuhkuselt tööle, kui sain teada, et Teaduste Akadeemia Majanduse Instituut oli aidanud korraldada ka Karotamme abikaasa Alma matuseid. Tema lahkus aasta pärast oma armastatud mehe matuseid. Mitte pärast surma, vaid just nimelt pärast matuseid.

Teaduslik pärand pikal rännuteel

Lahendamisel olevat Nikolai Karotamme teadusliku pärandi probleem.
Direktor Arno Köörna tuligi, väikesel paberilehel telefoninumber, et mingu ma vaatama, "mis need poisid" Karotamme pärandiga seal teevad, sest temale on tulnud kaebus, et tahetakse utiili viia. Ta ennetas minu küsimust, et kuidas mina, parteitu, saan tegelda kunagise EKP esimese sekretäri materjaliga.
Direktor ütles, et minu ülesandeks on Nikolai Karotamme kui teadlase pärandi küsimus. Seal olevat juba põllumajandusökonoomika sektorist Jaan Sepp. Köörna ise leppivat Teaduste Akadeemia presidendi Arnold Veimeriga kokku, kuhu see pärand panna.
Helistasin antud telefoninumbrile, vastas kolleeg Jaan Sepp. Ta palus tulla Paldiski maanteele majasse nr 26-a teisele korrusele Alma Karotamme korterisse. Läksin. Ees ootas nüüd juba toonela teele läinud ajalookandidaat Evald Laasi. Olime temaga enamvähem üheealised, neljakümnesed "poisid" ja asja tundsime. Kohal oli ka üks pärandiküsimust lahendav noormees. Korteris oli veel keegi daam. Hiljem sain teada, et ta on Liidia Merilo. See daam oli Alma koolipõlve sõbranna ja elas palju aastaid koos Karotammedega. Koos nendega on ta ka maetud Metsakalmistule. Hauaplaadile on sattunud väike viga ja sinna on raiutud Merilo asemele Merila.
Veidi aja pärast tulid sinna Teaduste Akadeemia tolleaegne presiidiumi peasekretär Viktor Maamägi ja
ühiskonnateaduste osakonna akadeemiasekretär Eduard Päll. Viktor Maamägi läks kohe kõrvaltuppa, kus avaldas kaastunnet Liidia Merilole. Päll aga tutvus raamatukapis olevate raamatutega. Need olid enamasti pühendustega eksemplarid autoritelt. Ta leidis sealt ka paar enda kirjutatud raamatut, milles
seisis ka pühendus Karotammele.
Nad rääkisid meile, et Karotamm oli riigitegelane ning teadlane. Sellest tulenevalt on vaja jaotada ka teaduslik pärand. Partei tegevusega seonduv materjal tuleb anda Parteiarhiivi Tõnismäel, majandusteaduslik materjal aga viia Eesti TA Keskarhiivi. Nähtavasti olid Arnold Veimer ja Arno Köörna nii kokku leppinud. Nemad tegid selle meile põhjendatud vormis teatavaks. Viktor Maamägi meenutas veel, kes olid Moskvas Karotamme leinatalitusel, märkides majandusdoktorit Endel Vinti koos noore daamiga.

Karotamm töötas varajastel hommikutundidel

Vastavalt soovitusele, hakkasime korteris peituvat materjali süstematiseerima. Seal oli palju Karotammele kuuluvaid isiklikke esemeid, mitmesuguseid pileteid - isegi Kremlisse pääsemise luba, teaduskraadide ja professorikutse omistamise diplomid, autasustamist tõendavad dokumendid, fotoalbumid, karbis olid tema stereoskoopilised prillid.
Esemete seas äratasid tähelepanu üle tosina nikerdatud käepidemega pussi, alates väikesest väitsast kuni tõeliste teradeni välja. Igale sisse graveeritud nimi, millise partisanisalga poolt Eesti Partisanisalga staabiülemale Nikolai Karotammele kingitud. Ei tea, kas need olid talle antud enne Eestisse tulekut või pärast siin olekut.
Teaduspärandist oli käsikirju kandidaadi- ja doktoritöö lõikudest, ilmunud artiklitest jm. Lõviosa moodustas aga doktoritöö kirjutamiseks vajalikud majanduslikud arvutused, mis olid Moskvast siia toodud. Need olid säilitatud ja hoolikalt pakituna nööriga kinni köidetud. Mitmel neist oli märkus, mis kuupäeval ja kellaajal pakk seotud. Seda oli tehtud sageli õhtul, eriti aga varajastel hommikutundidel, kella nelja-viie paiku. Nähtavasti oli Nikolai Karotammel hommikune varajase töötamise tava. Põllumajanduse kollektiviseerimist käsitlevad materjalid, olles seotud partei tolleaegse peasuunaga, pidi saam Parteiarhiiv, kandidaaditöö pidi jääma aga TA Keskarhiivile.

Teadustöö elust maal

Doktoritööga seotud materjalid, mis käsitlesid kapitaalmahutuste majanduslikku efektiivsust N. Liidu sovhoosides-kolhoosides, jäid täielikult TA Keskarhiivile. Seal oli ka paras virn taskuformaadis Nikolai Karotamme märkmikke, mille pidi saama parteiarhiivi, kuid neid on tulnud ka TA Keskarhiivile.
Teaduste Akadeemia Keskarhiivi minevast teaduspärandist, milleks oli 35 kinniköidetud pakki materjale, koostasime akti. Pärandusega tegelev noormees Tartust sõitis valjuhäälditega varustatud metsavalve autoga. Akti kirjutamise aegu oli ta parasjagu pärandi pärast linnas sõidus. Kolleegid ütlesid, et tema nimi on Ülo Parek. Pärast akti läbi lugenud, näitas noormees oma volitust, kus oli nimeks Parik. Volitajaks oli keegi naisterahvas. Aega akti ümberkirjutamiseks enam ei olnud, tegin nimes e-st i ja kirjutasime aktile alla.
Järgneb

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)