Vastukaja eelmise numbri juhtkirjale

Lp. Arvo Sarapuu, Riigikogu liige. Lugesin Teie analüüsi viimases Kesknädalas. Nõustun.

Viimased 23 aastat olen Kanada elanik. Jälgin Eesti arenguid ning imestan, miks Eesti käsitleb oma riigi majandust erinevalt Kanada riigist. Ka USA-st ja Austraaliast on mul muljeid, mis võrdluses Eestiga hämmastavad.

Eelmise aasta lõpul lugesin, et Eesti piimal pole turgu ning sellepärast "las see piimandus väheneb, kasvõi kadugu üldse". Meenus minu lapsepõlvekodu, kus igal hommikul viidi piim meiereisse ning tagasi toodi lõss, ja meiereis pakiti eksportvõid vineerkastidesse. Selle lõssiga toideti vasikaid ning ka sigu, millest omakorda tuli peekon ekspordiks. Ei olnud kurtmist, et piimal pole turgu. Minu kodutalus kasvas 4 last, naabertaludes 3--5.

Selle, mida Stalin alustas, viis lõpule Mart Laar. Et Eesti vabanemisel riigi juhtimine läks aferistide kätte, selles oli oma süü ka Eesti haritlaste passiivsusel. Tiit Madisson kritiseeris seda alalhoidlikkust, aga kui me nüüd vaatame üle esimeste erakondade liikmeskondi, siis näeme, kui vähe oli seal majanduse asjatundjaid ja teadlasi.

Kahe aasta eest jalutasin oma vanaisa sünnikodu maadel. 100 ha on rohumaa, mille viimaseid hektareid niitis kuuenda põlvkonna Mart. Et euroraha saada 1000 kr/ha -- hein jäi maha. Kokku 100 000 kr. Uue prantsuse traktori maksumus (600 000 kr) tuleb tagasi kuue aastaga. Mart on oma suguvõsa kolmanda põlve arst, praegu TÜ doktorant. Ütlesin talle: kui austraallased seda näeks!!! Austraalias nägin, kuidas lehmad sõid 10 cm kõrgust rohtu... Mardi sugulane oli Austraalia arst, ühel perioodil oli tal arstitöö kõrval 36 ha maad, millel oli kasvamas 36 noorlooma, aed ümber, tiigis joogivesi, "karjas käidi" kord nädalas.

Canberras ma ei tahtnud vaatamata jätta Põllumajanduse Ministeeriumi. Mitte ainult selle võimsa hoone pärast (olen TPI lõpetanud ehitusinsener). Sealses infotoas lugesin põllumajanduse ekspordist. Kujutasin seda riiki väga kuiva maana. Aga kui lugesin, et Austraalia ekspordib aastas 300 000 tonni riisi, siis...  Kui jõuad Austraaliasse, siis saad üsna ruttu teada riiklikust põhimõttest ja selle rakendamisest: IGA VÕIMALUS TOOTMISEKS TULEB KASUTUSELE VÕTTA. Samal 1994. aastal külastas Austraaliat Riigikogu esimees Toomas Savi. Kindlasti ei huvitanud teda Austraalia põllumajandusministeerium.

Kui 1994. aastal lendasin põiki üle USA, siis Kaljumäestiku servas orgudes nägin erkrohelisi ringe. Hindasin nende raadiuseks ~0,5 km. Hakkasin aru saama, et need 36 ringi olid kunstliku niisutamisega väljad, millel kasvatati neid põllusaadusi, mille eksport ulatus Venemaale ja Eestisse. Täna kuulsin Eesti majandusmehe seisukohta: kütuseaktsiisi tõstmine on majanduses kõrvalise tähtsusega. Ameeriklased sellega ei lepiks -- iga väike kütusehinna tõus loetakse nii hulluks, et sellepärast president valvab terve maailma naftatoodangu olukorda.

Oma emigreerimisel tutvusin selle diplomaadiga, kes on praegu Kanada suursaadik Lätis ja Eestis. Olen talle võlgu seletuse, miks ma nüüd pole asunud tagasi Eestisse. Saan öelda vaid, et Kanada ja Eesti on liiga erinevad riigid. Eesti majandus on vastupidine Kanada (heaoluriigi) põhimõtetele. Praegu on tähelepanu all Haiti, mis olevat juba enne maavärinat olnud kõige vaesem riik. Eesti vajub selle tasandi suunas. Kui Eestis oleks põllumajandus, siis seal töötaksid pooled nendest 120 000-st, kel pole tööd.

VELJO KALEP, ehitusinsener, Toronto, Kanada

Jaga |