Heategevus on kommertsiga liiga seotud

MAX KAUR,      11. jaanuar 2006


Võib juhtuda, et heategevuse sildi all suureneb mõne firma kasuminumber. Heategevuslikul eesmärgil tehtud pangaülekanded võiksid alati olla panga teenustasust vabastatud. Ka mobiilsidefirmad reklaamivad vaid seda, et annetusi saab teha igast võrgust, kuid jätavad mainimata, et SMSi saatmise või telefonikõne eest võetakse ikka tavapärane hind.

Pühade ajal mõeldakse sagedamini neile, kes vajavad abi ja kelle elus on raskemad ajad. Meedias kõlab järjest sõna „heategevus". Kõikvõimalike kampaaniatega toetatakse lapsi, vanureid, haigeid, mitmeid organisatsioone ja ettevõtmisi.
Südamest tulev soov teha lihtsalt head ja aidata endast halvemal järjel olevaid inimesi on kena komme. See on võimalus astuda korraks oma argiaskelduste kõrval teiste inimeste maailma. Tõeline heategevus ei vaja kampaaniaid ega suuri üleskutseid.

Heategevus aastaringseks!
Praegu on heategevus Eestis seotud enamasti jõulude ja aastavahetusega. Väga positiivsena võib siin välja tuua ETV saadet „Jõulutunnel" 25. detsembril, mis tõestas, et meie ühiskond on ka heategevuse ja annetamise osas suure sammu edasi astunud. Samas võiks heategevus olla aastaringselt toimiv elu osa nagu lääneriikides. Kui töötasin Tallinna linnapea nõunikuna, külastasin lasteasutusi sageli ning ka siis, kui sellel ei olnud laiemat kõlapinda.
Praegu võib mõnigi kord juhtuda, et heategevuse sildi all suureneb mõne firma kasuminumber. Heategevuslikul eesmärgil tehtud pangaülekanded võiksid alati olla panga teenustasust vabastatud. Ka mobiilsidefirmad reklaamivad vaid seda, et annetusi saab teha igast võrgust, kuid jätavad mainimata, et SMSi saatmise või telefonikõne eest võetakse ikka tavapärane hind.

Koos majanduseduga kasvab ka heategevus
Äripäev avaldas mitmendat aastat nimekirja Eesti rikkaimatest inimestest. See näitab, et majandusedu on jõudsalt kasvatanud paljude inimeste rahakoti suurust. Loodetavasti kasvab sama kiirelt ka heategijate hulk. Tõsi, ettevõtjad teevad head juba sellega, et annavad inimestele tööd ja maksavad riigikassasse makse. See omakorda võimaldab nii riigil kui kohalikel omavalitsustel maksuraha abivajajatele välja jagada. Kohe-kohe on tulemas pensionitõus, mitmed omavalitsused maksavad lastele ja pensionäridele lisatoetusi.
Aidata võib ja peabki siis, kui seda ütleb sisetunne ja see on enda siiras soov. Olgu siis tegemist aasta lõpu või algusega, jaanipäeva või jõuluootusega. Eestiski tuleb viimasel ajal järjest sagedamini jutuks, et heategevusega tegelevad inimesed ja organisatsioonid ei taha sellest avalikkuses rääkida. Liigne tähelepanu võib häirida ka annetuse saajat.
Kutsun üles kõiki mõtlema, kas ja kuidas saaksid nad kedagi aidata. Ja teha seda südamest. Sageli ei ole selleks vaja raha, vaid kõigest soovi ja veidi empaatiavõimet, et teha head neile, kes on eluraskustes.

Foto
HEATEGEVUSE KÕRGLAINEHARJAL: Loo autor aastavahetuse paiku Mustamäe lastekodus.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)