16. novembril 1988 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni

 Paraku tuleb tõdeda, et Eesti riigi 97. ja taasiseseisvumise 24. aastapäeval peab suveräänsuse küsimuse tooma taas poliitilise arutelu keskpunkti, sest Konservatiivse Rahvaerakonna hinnangul ollakse „hetkel olulistes küsimustes oma suveräänsusest loobutud“.

„Aastast 2004, kui astusime Euroopa Liitu, oleme suure osa oma iseseisvusest kahjuks Brüsselile ja Euroopa Komisjonile ära delegeerinud, seda nii finants- ja sotsiaal- kui ka migratsiooniküsimustes. Kolm neljandikku seadustest ja direktiividest tuleb Brüsselist, meie siin Riigikogus kahjuks vaid vormistame neid,“ ütles Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni juht Martin Helme. „Näeme siin ka selget vastuolu põhiseadusega ning 2003. aastal rahvalt saadud mandaadiga Euroliitu astumiseks.“

Konservatiivide hinnangul valitseb Euroopa Liidu juhtkonnas föderalistlik liin, mis on ahendanud liikmesriikide otsustamisvabaduse peaaegu olematuks.

EKRE leiab, et Eesti riigi suveräänsust peab suurendama, mitte vähendama.

Eurointegratsioon on EKRE meelest jõudnud sinnamaani, kust suveräänsest Eesti riigist ei saa enam rääkida. Saab kõnelda vaid piiratud autonoomiaga europrovintsist. EKRE sõnul vajab Eesti ausat arutelu ja põhimõttelist otsust, kas me rahvana nõustume sellise teega või soovime Suurbritannia eeskujul oma otsustusõigust Brüsselist tagasi võtma hakata.

Selle kõige tõttu tulebki EKRE ettepanekul Riigikogus neljapäeval, 19. novembril päevakorda oluliselt tähtsa riikliku küsimusena ,,Eesti Vabariigi suveräänsuse arutelu”. Sõna võtavad EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme, ajaloodoktor Jaak Valge, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lektor ning SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees Varro Vooglaid, fraktsiooni aseesimees ja Eesti–Vene piirilepingu ekspert Henn Põlluaas.

Igal Riigikogu liikmel on õigus esitada igale ettekandjale üks küsimus. Seejärel alustatakse läbirääkimisi, mis lõpevad fraktsioonide esindajate sõnavõttudega.

RK EKRE fraktsiooni teatest

Jaga |