Seminarid Saaremaa püsiühenduse teemal

Aare-Maldus Uustalu, PhD,      21. september 2005


23. septembril toimuvad Saaremaal peaaegu üheaegselt kaks seminari. Esimene neist „Edukas tootev ettevõtlus Euroopa saartel" algab kell 9 hotellis Meri ja lõpeb kell 14.30.
Teine, ÜF Projekti Saaremaa püsiühenduse finants- ja keskkonnaalaseid uuringuid tutvustav seminar toimub ajavahemikul kella 12–19 Mändjalas hotellis Saaremaa. Kummagi seminari võtmeküsimuseks on Saaremaa püsiühendus ning nendega tahetakse veenda vabariigi valitsust püsiühenduse rajamise otsust vastu võtma.
Paraku oleks see mäng ühte väravasse ning tähendaks Eesti ja Euroopa Liidu transpordi- ja regionaalpoliitika põhimõtete rikkumist. Eesti riiklikus arengukavas ELi struktuurifondide kasutuse võtmiseks mõõdetakse maakondlikke erisusi arenguindeksiga. Arenguindeks on kolme näitaja, ettevõtete realiseerimise netokäibe elaniku kohta, leibkonna kuusissetuleku ja töötuse määra pingerea kohapunktide summa.
Mida väiksem on arenguindeks, seda soodsam on maakonna sotsiaalmajanduslik olukord. Indeks näitab maakonna positsiooni Eestis. Kõige parem sotsiaalmajanduslik olukord oli 2003. aastal Tartu maakonnas (indeks 7), järgnesid Harju (11), Saaremaa (14), Lääne-Viru (15), Pärnu (16), Rapla (19), Järva (20), Viljandi (25), Hiiumaa (27), Lääne (29), Valga (31), Võru (31). Põlva (36), Ida-Viru (36) ja Jõgeva (43) maakonnad (Statistikaamet. Maakonnad arvudes 2000–2004).
Euroopa Liidu prioriteetideks on keskkonnakaitse ning raudtee- ja siseveetranspordi ning lähimerevedude arendamine ning keskkonnaohtliku ja inimelusid hävitava autotranspordi piiramine. Leian, et Saaremaa püsiühenduse asemel vääriksid enam tähelepanu Peipsi-äärsete maakondade ning Läänemaa ja Hiiumaa majandus- ja transpordiprobleemid.
Kahjuks on Eestis maha vaikitud Euroopa Komisjoni transpordikoridoride töörühmas CODE-TEN välja pakutud Via Baltica lisakoridoride projekti Via Islands idee, mis kiideti heaks ja leidis märkimist CODE-TEN lõpparuandes (EURO, CODE-TEN, 1999).
Projekt nägi sisuliselt ette saarte mereriigi loomist püsiühenduse rajamisega mandri ja Vormsi ning edaspidi ka Hiiumaa ja Saaremaa vahele, mis omakorda võimaldaks rajada kaasaegsed ligi 10 m sügavused sadamad Vormsi läänerannikule (Saxby) ja Hiiumaale Suursadama lähistele (A. Uustalu „Meri on mereriigi majanduskasvu eeldus" Eesti Mereakadeemia Toimetised nr 2/2005).
Leian, et Saaremaa püsiühenduse probleemi ei saa lahendada ilma parvlaevaühenduse objektiivse analüüsita, mida siiani pole tehtud. Saaremaa püsiühenduse peamised pooldajad on ligi 2000 saarlast, kes käivad mandril (peamiselt Tallinnas) tööl ning tahavad nädalavahetuseks kiiresti koju jõuda. Seega muudaks püsiühendus Saaremaa senisega võrreldes veelgi suuremaks magalaks. Odavam ja otstarbekam oleks Saaremaal investeerida uutesse töökohtadesse ning inimesse betooni ja asfaldi asemel! Kahjuks kasutavad mõned erakonnad Saaremaa püsiühenduse rajamist esmajoones valimisreklaamina.
6. – 7. mail 1999. aastal toimus Kuressaare rahvusvaheline konverents „Saaremaa püsiühendus – hetkeseis ja perspektiiv". Seal mängiti lindilt ette tollase regionaalministri reformierakondlase Toivo Asmeri ettekanne, kes pidas vajalikuks rajada Undvale süvasadam ning Muhumaa ja mandri vahele Lennart Meri nimeline püsiühendus ning sealt raudtee Undvale transiitvedude arendamiseks.
Seega seisaksid reformierakondlased Saaremaa tolmustel teedel seiklevate autoturistide ja autodega tööl käivate 2000 inimese eest, mitte „Igaühe eest!", nagu seisab Keskerakonna valimisplakatil!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)