27. märts - priiuse tagasivõitlemise päev

„President Toomas Hendrik Ilvese iseseisvuspäeva kõnes seati Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks siht: „Paneme Eesti korda!". Hea mõte, kuid kui selle sisuks kujuneb veel kord fassaadi ilustamine, veel pikem käesurumismaraton, veel uhkem vastuvõtt, veel kriitikavabam eneseülistus tasakaalus riigieelarve pärast, siis Eesti korda ei saa. Korda panna tuleb Eesti ühiskond," kirjutas emeriitprofessor Mati Hint 22. märtsi Maalehes.

Kesknädala meelest pole praegustelt riigijuhtidelt teisi hoiakuid ja teistsugust suhtumist meie riiklusse oodata. Parempoolne riigieliit ja nende suuvoodrid ajakirjanduses on programmeeritud nägema valitsuses vaid positiivset, seda isegi rohkes väljarändes ja madalates sotsiaaltoetustes. Praeguste riigijuhtide eesmärgiks on vaid oma võimu säilitamine, ja seepärast usutakse pimesi, et meil läheb kõik endiselt hästi.

On ka neid, kelle arvates taasiseseisvunud Eesti on juba mõnda aega tagasi oma priiusest ilma jäänud. „Pole mingi kunst formaaljuriidiliselt täppisteaduslikult ära tõestada, et Lissaboni lepingu ratifitseerimisega pani riigikogu toime riigiõigusliku riigireetmise ja Eesti on liitriigi liiduvabariik. Pole samuti mingi kunst ära tõestada, et alates Maastrichti liidulepingu sõlmimisest on EL olnud liitriik ja ELiitu astudes Eesti kaotas iseseisvuse," kirjutas Iseseisvuspartei esimees Vello Leito oma partei kodulehel 28. jaanuaril 2012.

Eesti iseseisvuse säilitamist toetavad parteid Rahvaliit, Keskerakond või ka Iseseisvuspartei on aastaid olnud meedias avaliku surve või isegi boikoti all. Paremparteid ja mainstream on tõenäoliselt saanud Brüsselilt ülesandeks blokeerida teatud poliitilised jõud ja tegelda iseseisvuse mängimisega. Sisuliselt pole eestlastel peale lauluväljaku ja mõne sinimustvalge rekvisiidi enam jäänud suurt midagi, mis priiust kinnitaks. Pangad, metsad, suur osa heast kinnisvarast jm on kõik saanud välismaalaste omaks.

Kas riikliku iseseisvuse illusioon saab lõpu siis, kui ametlikud Euroopa Ühendriigid välja kuulutatakse? Seni mängitakse rahvaga endiselt pimesikumängu. Õnneks üha enam inimesi mõistab, kui vähe õnnevõimalusi eestimaalastele tegelikult oma maal alles on jäetud.

Teatripäev, 27. märts tuleks seega kuulutada kaotatud priiuse tagasivõitlemise päevaks.

Jaga |