Avalik pöördumine presidendikandidaatide poole

Lugupeetud Mart Helme, Jaak Jõerüüt, Allar Jõks, Marina Kaljurand, Siim Kallas, Eiki Nestor, Urmas Paet, Mailis Reps ja Indrek Tarand!

Austatud presidendikandidaadid!

Seadusjärgselt on presidendikandidaatide registreerimiseks aega vaid paar päeva augusti lõpus, mis on nutuselt ebapiisav sisuliste küsimuste esitamiseks ja neile vastamiseks. Ometi käsitleb meedia teid juba praegu kandidaatidena. See õigustab avalikku pöördumist põhiseadusega määratud riigi põhiülesande – rahvuse säilitamise – teemal. Teame, et tegelikkuses on selle käsitlemine ebapopulaarne ja on tekitanud raskusi teie eelkäijaile.

Heas mõttes on juba ammu esitlenud end Jaak Jõerüüt – suursaadikuna Rootsis kirjutas ta oma raamatus „Muutlik“ (Tuum, 2010, lk 188): „Normaalses riigis peaks valitsus ja parlament ALATI sõnastama riigi eesmärgid, lühemad ja pikemad. (…) MINA ütlen, et TÄNA peaks Eesti riigi peamine eesmärk olema rahva väljasuremise vältimine ja sellele tuleks allutada kõik tegevused. (…) Mõni teine kehtestaks mõne teise SUURE eesmärgi. Kehtestagu.“

Mart Helmega olen kohtunud ja tema mure rahvastikupoliitika pärast on teada. Marina Kaljurannalt ministrina oli raske ja aeganõudev saada seisukohta rahvastikuküsimustes. Initsiatiivi see ei sisaldanud. Temalt pärineb fraas: „Me ei tohiks takerduda niisugustesse detailidesse nagu küsimus riiklikust iseseisvusest.“

Siim Kallas eelistab rääkida rahast ja majandusest ja kulukatest megaprojektidest, kuid mitte rahvastikust.

Urmas Paet kõneleb küll julgeolekust, kuid mitte demograafilisest julgeolekust.

Särava Indrek Tarandi kasuks töötab see, et tema isa Andres Tarand toetas kirjalikult Toompea Haridusseminari ettepanekut töötada koalitsiooniläbirääkimistel välja ka toimiv rahvastikupoliitika. Asjaolu toimib Indrek Tarandi kasuks, ent see pole tema mõtteavaldus.

Lasterikka pere ema Mailis Reps on astunud Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma liikmeks, kus tema kogemusi ja sõnakust väga vajatakse. Oodatakse senisest sagedasemat osavõttu rühma tööst.

Riigikogu esimees Eiki Nestor peab rahvastikukriisi Eestis vaid teadusprobleemiks ja ütleb, et tal on ametiisikuna kohatu sekkuda akadeemilisse debatti ja seda mõjutada.

Õiguskantsler Allar Jõksile kinkisin 15 aastat tagasi oma raamatu rahva tervisest. Nüüd tuleks seda veel lugeda.

Defitsiitne sündimus viimase 25 aasta jooksul näitab rahva elujõu langust – pidevalt jääb puudu neljandik sünde. Tuleb luua meetmete süsteem rahvastikutaaste tagamiseks ja meie põhiseadus on heaks aluseks rahvastikupoliitikale. Sellest kirjutasin oma äsja Riigikogus esitletud raamatus „Perekonnast, kodust, põhiseadusest ja riigist“. Pealkirja nelja mõistet on käsitletud nende ühtsuses ja vastastikuses seotuses, mis kinnitavad, et kõik see, mis nõrgestab perekonda/kodu, nõrgestab ka riiki.

Lõpuks tungiv palve igaühele teist Lennart Meri stiilis: palun sõnastage sündimuse viimiseks taastetasandile kolm ettepanekut, mida hakkate presidendiks saades ellu viima. Sarnase soovi esitas Lennart Meri oma akadeemilisele nõukogule 1995. aasta sügisel ja ootas kohest vastust. Olin selle sündmuse tunnistajaks. Originaalis kõlas see nii: „Ütelge mulle kolm, ei – kümme ettepanekut rahva tervise heaks, mida saaks rakendada kohe ja ilma suuremate kuludeta.“

Jään Teie ettepanekuid ootama.

Jaak Uibu,

Toompea Haridusseminari nimel,

Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant jaak.uibu@mail.ee

[esiletõste]

JAAK UIBU: Defitsiitne sündimus viimase 25 aasta jooksul näitab rahva elujõu langust – pidevalt jääb puudu neljandik sünde.

Jaga |