Nädala juubilar Ester Šank

Arukus on see, mis Estrit alati toetab. Muidugi ei mõtle ta nagu tark mees, aga ta ei mõtle ka nagu rumal mees. Ta mõtleb targa naisena, kellel analüüsivõimet täiendab sünteesivõime, oskus mitte kaotada silmist tervikpilti. Kui me volikogus hakkasime ehitama Euroopa kultuurilinnade võrgustikku Eestis, polnud meil tarvis hakata üksteisele seletama säärase algatuse mõttekust - ning Ester asus asja praktiliselt korraldama. Ta on võimeline väga head nõu andma, aga ka võimeline nõu kuulda võtma. See on arukuse eriti oluline joon: avatus.

Naerab meelsamini kui vihastab. Õieti pole teda vihasena näha olnudki, küll aga naerulsui. Naerdes muutub iga inimene mingil määral lapseks - ja siis võib Estrit piiludes kujutleda, milline ta väikesest peast välja nägi. Tema huumoritunne on arenenud ning ehe, ja see aitab tal näha elu heledat poolt ka meediasuhtluse hämaras maailmas. Küllap ka üldse inimestega suhelda, sest Ester on väga suhtlusaldis, tal on lugematu hulk tuttavaid ja mitte kedagi neist pole ma kuulnud tema pärast kaeblevat. Muidugi ei saa olla sõber kõikidega. Ester ei ole ka, aga ta on sedavõrd hästi kasvatatud, et ei väljenda oma antipaatiat muu kui kahtlusena.

Kolleegiks tahta võiks teda igaüks. Kõik oma tööd teeb ära. Tähtajaks. Tasemel. Ka siis, kui sada asja on korraga käsil. Aga tähelepanuväärselt töötab Ester peamiselt tööajal. Jääb mulje, et ta ei võta tööd koju kaasa, et ta hoiab oma eraelu puutumatust. Käib rahvast tantsimas. Roomas oma meest, mu head koolisõpra Ruvet vaatamas. Lastega Brüsselis. See on teada, aga selle sisu ei too Ester mitte kunagi tööle kaasa. Mis veenva eeskujuna kinnitab vajadust oma elusfäärid ja suhtluskonnad lahus hoida. Kui Ester ühel päeval päris suureks kasvab, siis võiks temast saada meie naispresident. Ühtegi erakonda ta ei kuulu, aga tal on süda õiges kohas. Riigi võiks tema kätte usaldada kindla meelega.

Tallinna linnavolikogu töökaaslaste palvel

LINNAR PRIIMÄGI

P.S.  Ester Šanki sünnipäev on 13. märtsil.

Jaga |