Eesti välispoliitiline sissevaade

ENN EESMAA,      15. märts 2006


Riigikogu valimiste lähenedes püüavad mõnedki poliitikud ja erakonnad ennast igal juhul ja mis tahes tingimusel kuuldavamaks teha. Arusaadavalt kuuluvad nende hulka ennekõike Res Publica esindajad, kes viimaseaegsete kasinate toetusprotsentide valguses tunnevad muret oma poliitilise tuleviku pärast. Nende kahtlused ja süüdistused Eesti välispoliitilise kursi hägustumises, koguni vääramises algasid kohe pärast uue koalitsiooni teket.

Niisugustel väidetel ja muredel tõsiseltvõetavat alust pole. Seda näitavad riigis tehtud välispoliitilised otsused, mis Riigikogu väliskomisjonis on koos Res Publica esindajatega tavaliselt vastu võetud ühehäälselt. Kõige rohkem on oma seisukohti muutnud just Res Publica poliitikud ise. Olgu siinkohal näiteks toodud kasvõi suhtumine piirilepingutesse Venemaaga ning nende ratifitseerimisse. Seepärast võtame teadmiseks oma oponentide soovi tekitada igast mõnikord tõepoolest mitte kõige õnnestunumast lausungist rahvusvahelist skandaali. Meie loomulikult ei lähe sellise Eestile tõepoolest kahjuliku närvilisusega kaasa.

Keskerakonna välispoliitika on efektiivne

Kahetsusväärne on soov levitada umbusku välispoliitika üle otsustajate suhtes stiilis "õiged tegijad on otsustajate ringist kõrvale tõrjutud". See pole nii. Küll aga võib täheldada, et peale kroonilise kritiseerimise ei kuule rahulolematutelt konstruktiivseid ettepanekuid "väära kursi" muutmiseks. Võimalusi oma arvamust avaldada on oponentidel küllaga, ennekõike trükimeedias, kus koalitsioonipoliitikute arvamustest ollakse tunduvalt vähem huvitatud kui opositsiooni nägemustest – pinged müüvad ju paremini. See kõik on tähelepanelikule vaatlejale ammu teada.
Nüüd aga lähemalt Keskerakonna arvamustest Eesti valitsuse tegevuse kohta Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Oleme seisukohal, et kõiges olulises on see olnud märgatavalt sihipärane ja rõõmustavalt efektiivne. Esimesena tahaks mainida meie positsioonide kindlat selgitamist ja kaitsmist tavatult dramaatilistes debattides finantsperspektiivi üle. Siinkohal tuleb kiita valitsuse esindajate head ja avameelset koostööd Riigikogu komisjonidega, ennekõike Euroopa Liidu asjade komisjoniga ja väliskomisjoniga. Sellealane töö peab sama toimekalt jätkuma, sest Euroopa Parlament lükkas jaanuari keskel tagasi detsembris Euroopa Ülemkogul finantsperspektiivi osas saavutatud kokkuleppe. Olukord pole ometi raske, veel vähem kriitiline, sest Euroopa Parlament peab Euroopa Nõukogu ettepanekut mitte liiga heldekäeliseks, vaid vastupidi, ebapiisavaks. Rahaliselt soovivad eurosaadikud kulukohustuste assigneeringutena ette näha mitte 862,3 miljardit, vaid 974,8 miljardit eurot, mis oleks koguni 1,18% Euroopa Liidu RKT-st. Seesuguse seisukohaga võime siin Eestis vaid nõustuda, sest suuremate rahaeraldustega saaksime eelarve, mis tulevikus veel kiiremini suurendaks heaolu, konkurentsivõimet, solidaarsust, ühtekuuluvust ja julgeolekut. See ühilduks hoopis paremini Euroopa Nõukogus kokku lepitud poliitikaga. Jääb loota, et osapooled jõuavad läbirääkimistega lõpule kevadiseks Ülemkoguks ning et selles mõttevahetuses mängivad aktiivset rolli ka eestlased.

Keskerakond toetab Euroopa põhiseaduse ratifitseerimist

Kindlasti tuleb jätkata arutelu Euroopa põhiseaduse lepingu üle, ennekõike selles sisalduvate poliitiliste kokkulepete ja eesmärkide selgitamist. Keskerakond toetab põhiseaduse lepingu kui välislepingu ratifitseerimist Riigikogus pärast põhjalikku arutamist. Teatavasti toimub selle üldrahvaliku debati üks põhietappe 6. aprillil, kui Riigikogu saalis arutatakse olulise tähtsusega riiklikku küsimust Euroopa tulevikust. Loodetavasti toimuvad arutelud ka kõigis Riigikogu fraktsioonides ja komisjonides koos ministeeriumiesindajatega. Selgemaks peavad saama meie eesmärgid konkurentsivõime, justiits- ja siseküsimuste, välis- ja julgeolekuteemade valdkonnas.
Palju tööd seisab ees saavutamaks vastav tehniline valmisolek ning euro kasutuselevõtt järgmise aasta esimesest päevast, kuigi see on tärmin, mida ei tasu absolutiseerida. Kõigil on teada, et valitsus töötab kindla plaani kohaselt jätkamaks majanduspoliitikat, mis soodustab meie riigi majandusnäitajate vastavusse viimist eurotsooni kõrgete Maastrichti kriteeriumidega. Kui aga peaks valima kiire majanduskasvu ja madala inflatsiooniprotsendi vahel, tuleks eelistada esimest.

Teenusteturu liberaliseerimiseks

Edaspidigi tuleb kindlalt seista teenusteturu liberaliseerimise ja tööturu paindlikkuse tagamise eest. See kiirendab Euroopa majanduskasvu ja uute töökohtade loomist. Seda soodustaks senisest lihtsam ettevõtluskeskkond teenuseosutajatele ehk teisisõnu – täiuslikumalt tagataks teenuste vaba liikumine, mis teatavasti kuulub tänase ja homse Euroopa Liidu eksisteerimise peamiste põhimõtete ja vabaduste hulka. Eestil tasub jätkuvalt toetada Euroopa Komisjoni poolt esitatud teenuste raamdirektiivi olulisemaid põhimõtteid päritoluriigi printsiibist kuni administratiivse koostööni. Nii saaksime jagu mõnestki takistusest siseturul ning saavutaksime edu Lissaboni strateegia rakendamisel. Euroopa Liit vajab hädasti häid uudiseid, tunnistust edasiminekust.
Kõigi liikmesriikide konkurentsivõime tõstmiseks on oluline Eestis säilitada olemasolevat tööaja paindlikkust, mis muu hulgas tähendab individuaalse ületunnitöö kasutamise võimaluste seaduslikku jätkumist sõltumata kollektiivlepingute olemasolust.

Tee Schengeni õigusruumi

Sajandi peamiste murede hulka hakkavad kindlasti kuuluma energiaprobleemid. Eesti peab jätkuvalt tegema kõik selleks, et tagada energiaga varustamise kindlust. Meie jaoks on kõige muu kõrval esmatähtsad energiakaubanduse selged ja ühtsed reeglid suhetes kolmandate riikidega, eeskätt Venemaaga, kus majandusotsuseid sageli tehakse poliitilistest, mitte aga majandusprioriteetidest lähtudes.
Omaette oluline teema on ettevalmistus Schengeni õigusruumi laienemiseks Eesti võrra ning viisainfosüsteemi arendamine. Siin on suur töö teha nii sise- kui ka välisministeeriumil, samuti Riigikogu vastavatel komisjonidel. Mõnevõrra muudab olukorra keerulisemaks see, et nii Schengeni infosüsteemi kui ka viisainfosüsteemi tehniline väljatöötamine ning õigusliku aluse loomine peavad toimuma paralleelselt. Eesti tahab süsteemide õigusliku aluse vastu võtta veel Austria eesistumisperioodil. See võtaks kokku Schengeni õigusruumiga liitumise valmisoleku hindamist ette valmistava poolaasta.
Eesti on andnud ning peab ka tulevikus andma jõukohase panuse Euroopa teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tõstmisse ning Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika peamistesse valdkondadesse, millest meile on eriti oluline ja jõukohane naabruspoliitika planeerimine ja elluviimine.

Eesti europoliitika väärib head hinnet

Põhiseaduse lepingu temaatikat arutatakse Euroopa Ülemkogus uuesti põhjalikult juunikuus. Enne seda on meie kord. Selgemaks tuleb vaielda euroliidu toimemehhanismid ja võimalused, sotsiaalmudelid ja nende muutmise teed. Tõsiselt tuleks kaaluda nõustumist Euroopa Parlamendi ettepanekuga kokku kutsuda rahvusparlamentide foorum, kus jõutaks lähemale Euroopa lõimumise eesmärkidest arusaamisele, täpsemini mõistetaks euroliidu pidevalt uuenevat rolli tänapäeva maailmas, lepitaks ehk koguni kokku Euroopa Liidu piirides nii majanduslikus ja poliitilises kui ka geograafilises valdkonnas.

Seda kõike plaanides ja tehes ei tohi me unustada, et meie rahva toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu on kasvamas – täna on see juba ligi 70 protsenti. Seejuures me ei räägi toetusest enam teoreetiliselt, vaid selles näitajas heiastub inimeste kogemus elust ja tööst Euroopa Liidus, kus Eestit peaaegu iga päev teistele liidumaadele eeskujuks tuuakse.

Küllap tasub meeles pidada sedagi, et Eestis väheneb tööpuudus ja majanduskasv on pidev ning esialgsest üllatusest on saanud krooniline õitseng, mis on muljetavaldav ükskõik millise teise riigiga võrreldes.
Seetõttu on Eesti valitsuse euroliidu-poliitikat raske ebarahuldavaks hinnata, pigem on see ikka rahuldav või koguni hea. Töö selle nimel pole aga lõppenud, vaid jätkub. Euroopa Liit on nagu Tallinn, mis ei saa kunagi valmis. Loodetavasti!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)