Euroliidu invasioon

REIN ALLIKAS,      16. juuli 2003


Pärast Teist maailmasõda loodi Euroopas ühisturg. Seejärel moodustati majandusühendus. Nüüd on eesmärgiks luua Euroopa riike ühendav superriik ja see luuakse, keerutatagu mida tahes. Kunagi ei anta väikeriikidele, kelle elanike arv küünib vaevalt suurriikide mõne maakonna või nende suurlinnaosade elanike arvuni, võrdseid ja samaväärseid võimalusi suurriikidega asjade otsustamisel.

Hitler oli päris lähedal Euroopa ühendamisele ühtseks kultuuri- ja majandusruumiks, kuid läks teisiti. Nüüd püütakse Euroopat ühendada diplomaatiliste ja majanduslike vahenditega. Aega läheb küll rohkem, kuid tuleb odavam kui sõja ettevalmistamine, sõda ise, tema tagajärgede likvideerimine ja hõivatud alade majanduslik ülesehitamine. Sõja korral jääb alati ka risk, et asjad arenevad teisiti ning oodatud lõpptulemus erineb soovitust üpris ettearvamatult.

Me ju asumegi Euroopas

Me asume juba Euroopas ja osalemiseks selle kultuuriruumis ei ole mingit vajadust astuda Euroopa Liitu. Kultuurivahetus rahvaste vahel on otseselt kättesaadav audio-, video- ja SAT-TV vahendusel. Inimesed võivad reisida turistidena ja minna õppima välismaa koolidesse. Selleks kõigeks pole Eestil vaja astuda Euroopa Liitu. Tsentraalse juhtimisega superriigis on võimalik koondada suuri materiaalseid ressursse mõne projekti teostamiseks. Ja kui midagi läheb hästi, siis läheb kohe väga hästi. Kui aga midagi läheb halvasti, siis läheb kohe väga halvasti. Ja midagi läheb reeglina ikka halvasti. Vaatamata esialgsele edule kaotas Saksamaa Teise maailmasõja. Ka NLiidu majanduslik süsteem varises kokku.

Bürokraatia tarvis euroametnike armee

Elukorraldus ELis hakkab käima läbi keskuse ja selle suuniseid arvestades. Tonne kaaluvate suuniste hunniku täitmist hakkab kontrollima kõrgepalgaliste euroametnike armee. Liigsed asjaajamised läbi keskuse ja üha kasvav ametnike armee vähendab oluliselt majandussüsteemi efektiivsust. Rahvusvahelised suurfirmad korraldavad oma äritegevust otsesidemetena. Erineva usu-, elukorralduse- ja majandusega riigid ning nende liidud pole seejuures takistuseks. Kaubavedu asendatakse sageli selle tootmisega kohapeal, näiteks autofirma Toyota, elektroonikafirma Sony jt, Ameerika autofirma Ford ostis Rootsi autotööstuse uhkuse.

Haihtunud roosa udu

Haihtunud on esialgne roosa udu, et euroliitu astudes tõuseb meie elatustase kohe arenenud riikide tasemele. Nüüd selgub, et tuleb arvestada hoopis hinnatõusudega ja elatustaseme mõningase langusega. Lohutuseks lubatakse tulevikus "õitsvat euroaeda". Kuid on aeg mõista, et Euroliitu astudes jääb Eesti väga kauaks sõnaõiguseta poolkoloniaalseks ääremaaks. Seetõttu tuleb euroliidust eemale hoiduda nii kaua kui võimalik. Kuni meid ei sunnita otseste jõuliste vahenditega sinna astuma, tuleb säilitada iseseisvus.
Ainult iseseisvus võimaldab meil enda hüvanguks kaasa rääkida.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)