Hundiseadused jäävad kehtima

Eesti Vabariigi hävingut iseloomustavad arvud on kõik internetis kättesaadavad.

Siinkohal panen kirja mõned, mis on mind kõige rohkem vapustanud.

Õppeaastal 1998/99 oli Eesti üldhariduskoolides 217000 õpilast,

möödunud sügisel läks kooli 141000. Vähenemine 11 aastaga 35%.

Mis jääb järele 10 aasta pärast?

Kõige vapustavam on siiski see, et neidki väheseid allesjäänuid 

hoiab meie riik näljadieedil. Toimetulekupiir 2 eurot päevas (64 eurot kuus)

ei võimalda kõhtu täis süüa, rääkimata muudest eluks vajalikest kulutustest.

Ometi kasvavad ka poolnäljas lapsed üles, lõpetavad kooli ja

jäävad siis töötuks. Loomulikult on vabas riigis igaühel võimalik välismaale

tööle minna ja sinna elama jäädagi.

Aga kelle jaoks sellisel juhul Eesti riiki üldse vaja on? Mis mõtet on kurta

elanikkonna vananemise üle, kui riigi jõupingutused on suunatud sellele,

et noored inimesed riigist lahkuksid?

Kehtiv toimetulekupiir on tõeline hundiseadus, mille saaks ära muuta

ainult juhul, kui seaduste kehtestajail oleks olemas südametunnistus.

Paraku Reformierakonna esindajatel ja nende kaasajooksikutel seda

pole mitte. Mis mõtet oleks emade lisapensionil, kui seda

hakkaksid saama need, kes lastepiinamist (näljutamist) pole pidanud

üritamagi? 20 aasta jooksul olen jälginud, kuidas vaesus ja

viletsus kanduvad edasi põlvest põlve, kuidas lapsed kordavad oma

vanemate käitumismustrit. Sellest nõiaringist välja astumist

takistab peale põikpäisuse vähene õppimisvõime - see suureneks

kindlasti, kui lapsed ei peaks nälgima.

Eesti riik on juba 20 aastat tõestanud, et laste toitmiseks tal jõudu ei jätku.

Valijad on sellise käitumise alati heaks kiitnud - rahvas saeb

oksa, millel ise istub.

Neist südametuist ja ükskõikseist, kes laste näljutamist pooldavad,

pole puudust. Oma rahulolu praeguse valitsuse sotsiaalpoliitikaga

kinnitasid Lääne-Virumaal need 3779 inimest, kes valimistel hääletasid

sotsiaalminister Hanno Pevkuri poolt. Olgu lisatud, et temast

rohkem sai hääli ainult sotsiaaldemokraat Indrek Saar (3942).

EEVI GEIDIK, pensionär, Assamalla, Lääne-Virumaa

[illustratsiooni allkiri]  Milles erineb hunt (Canis lupus) nüüdisinimesest

(Homo sapiens sapiens)? Näiteks Eestis, euroajastul.

Susi sutt ei murra, aga eestlase  lemmikroaks olevat teine eestlane.

Ürgeestlaslik on oi kui südamlik soov kaasinimesele: „Susi sind söögu!"

Jaga |