Nädal Euroopa Parlamendis

SIIRI OVIIR,      19. juuli 2006


Parlamendi president Josep Borrell avas üle-eelmisel nädalal selle poolaasta viimase täiskogu-istungjärgu kaastundeavaldusega Belgias mõrvatud tüdrukute Stacy Lemmensi ja Nathalie Mahy perekondadele. Presidendi sõnul on tegemist kogu ühiskonda ja kõiki riike puudutava traagikaga, mille puhul tuleb küsida: kuidas on võimalik, et ühes tsiviliseeritud riigis leiavad aset sellised kuriteod? Samuti teavitas president parlamenti Hispaanias toimunud rängast rongiõnnetusest. Mälestasime ohvreid leinaseisakuga.

308 miljardit eurot struktuurifondidele

Kiitsime heaks viis raportit, mis annavad rohelise tule struktuurifondide eelarvele aastaiks 2007–2013. Selle eelarve mahuks on 308 miljardit eurot ehk 35,7% Euroopa Liidu (EL) üldeelarvest. Raportites sätestatakse struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi eesmärgid ning liikmesriikide ja piirkondade abikõlblikkuse kriteeriumid.
Parlamendi nõudmisel hakatakse kõikide rahataotluste juures arvestama keskkonnalisi ja säästva arengu aspekte ning lisatakse selge viide sellele, et struktuurifondid ja Ühtekuuluvusfond peavad aitama parandada puuetega inimeste olukorda. Olulisel kohal hakkab olema ka partnerluspõhimõtte tugevdamine, s.t ükskõik milline kodanikuühiskonda, keskkonnaorganisatsioone, valitsusväliseid ühendusi või naiste ja meeste võrdõiguslikkusega tegelevaid organisatsioone esindav institutsioon võib osaleda struktuurifondide alastel läbirääkimistel.
Sotsiaalfondi kasutamisel nõuame sotsiaalse kaasatuse, mitte-diskrimineerimise ja soolise võrdõiguslikkuse olulisuse rõhutamist. Samuti seda, et parandataks puuetega inimeste ja mitteaktiivsete inimeste tööturule toomist, eriti aga pikka aega töötute noorte olukorra leevendamist.

Avalikkus saab keskkonnapoliitikat rohkem mõjutada

Heakskiidu pälvinud ühistekst sätestab, et EL-i institutsioonid peavad täitma 1998. aastal ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni poolt vastu võetud Århusi konventsiooni ning võimaldama kodanike juurdepääsu keskkonnaalasele teabele, vastavate otsuste tegemisele ja ka nende vaidlustamisele. Tänu parlamendile on kodanikel õigus ligi pääseda ka allhangete tegijate valduses olevale teabele. Samuti on kodanikel õigus saada teavet õigusrikkumiste menetlemisel võetud meetmete kohta.
Saavutatud kokkuleppega pikendatakse kodanikele kaebuse esitamiseks antavat aega kaheksa nädalani senise nelja nädala asemel. Kohtumiste või ärakuulamiste korraldamisel tuleb eelteade esitada vähemalt neli nädalat varem. Vaide võib kokkuleppe kohaselt esitada ükskõik milline valitsusväline organisatsioon, mis on sõltumatu mittetulunduslik juriidiline isik ja on tegutsenud üle kahe aasta ning mille põhieesmärk on keskkonnakaitse edendamine. Vaie tuleb esitada kirjalikult kuue nädala jooksul alates haldusakti vastuvõtmisest, sellest teatamisest või selle avaldamisest. Seejärel võib valitsusväline organisatsioon algatada vajadusel menetluse Euroopa Kohtus.

Eesistumise Euroopa Liidus võttis üle Soome

Soome peaminister Matti Vanhanen tutvustas parlamendile 1. juulil alanud Soome eesistumise programmi. Ta tõstis peateemadena esile Euroopa tulevikuväljavaated, otsuste tegemise avatuse ja tõhususe, energiapoliitika, välissuhted, sealhulgas Põhjamõõtme olulisuse, vabaduse, julgeoleku ja õiguse valdkonna.
Vanhanen rõhutas, et eesistumise ajal püüab Soome suunata Euroopa Liidu pilgu väljapoole ja ettepoole: peame mõtlema, millist liitu soovime 10–20 aasta pärast ja kuidas seda saavutada. Konkurentsivõime suurendamiseks pöörab Soome erilist tähelepanu teadus- ja arendustegevusele. Olulisel kohal on energiaküsimused, mida arutatakse riigi- ja valitsusjuhtide mitteametlikul kohtumisel Lahtis; sellele järgnevale õhtusöögile on kutsutud ka Venemaa president.
Soome peaminister tõstis esile sotsiaalküsimuste tähtsust, rõhutades, et korraldatava erakorralise sotsiaalprobleemide alase tippkohtumise eesmärk on arutada, kuidas suurendada konkurentsivõimet, tõsta tööhõivet ja tootlikkust, ning leida majandusliku paindlikkuse ja kõrge sotsiaalkaitse tagamise vahel uus tasakaal.
Välispoliitikas keskendub Soome eesistumine kriisiohjamisele, suhetele Venemaaga, Põhjamõõtmele, Lääne-Balkanile, Atlandi-ülestele suhetele ja Aasiale. Edasi on vaja arendada kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamist ja tegelda migratsiooniprobleemidega. 2010. aastaks peab valmima EL-i ühtne asüülipoliitika.

LKA salalendude kohta koguneb tõendeid

USA Luure Keskagentuuri (LKA) ebaseaduslikke lende uuriv Euroopa Parlamendi ajutine komisjon leidis oma vaheraportis, et alates 11. septembrist 2001 on terrorismivastase võitluse raames leidnud aset mitmeid raskeid inimõiguste rikkumisi. Vaheraport nendib, et LKA oli mõnel juhul otseselt vastutav terrorismis kahtlustatavate isikute ebaseadusliku vahistamise, tagasisaatmise, röövimise ja kinnipidamise eest Euroopas. Raport kritiseerib mõningate liikmesriikide seotust selliste tegudega või nendest osavõttu. Toetasime ajutise uurimiskomisjoni töö jätkumist veel kuue kuu jooksul.
Parlament on selgel seisukohal, et ka terrorismivastases võitluses peab austama inimeste põhiõigusi. Euroopa kodanike huve kahjustanud salalennud on kahjuks tõsiasi. Parlament peab oluliseks jõuda selles küsimuses tõeni ja välja selgitada vastutajad. Ajutine uurimiskomisjon on näiteks taastanud lennuplaanid ja saanud salalendudest ülevaate. Selgus, et toimunud on 1800 salalendu, millest vaid ühe puhul püüdsid ametnikud välja selgitada, kes oli "lisareisija".
Parlament tegi ettepaneku kutsuda uurimiskomisjoni arutelule NATO peasekretär toomaks selgust stabiliseerimisjõudude (SFOR) ja rahvusvahelise rahuvalveüksuse (KFOR) osalusest terrorismis kahtlustatavate ebaseaduslikus vahistamises, üleandmises ja kinnipidamises.
Vaheraporti hinnangul osutub kogutud tõendite ja dokumentide põhjal ebatõenäoliseks, et mõned Euroopa riikide valitsused ei olnud teadlikud vangide erakorralise üleandmisega seotud aktsioonidest oma territooriumil. Teatavat seotust kahtlustatakse näiteks Rootsi valitsuse puhul Egiptuse kodanike Muhammed Al Zery ja Ahmed Agiza üleandmises ning Itaalia võimude puhul Egiptuse kodaniku Abu Omari üleandmises. Samuti peetakse ebatõenäoliseks, et mitusada lendu mitme liikmesriigi õhuruumis ja sama palju maandumisi ja õhkutõuse Euroopa lennuväljadel võisid toimuda julgeoleku- või luureteenistuste teadmata.
Raportis tuuakse samuti esile, et salateenistuste tööd reguleerivad eeskirjad näivad mitmes EL-i liikmesriigis olevat ebapiisavad. Märgitakse, et seetõttu on vaja sisse seada parem kontroll, eelkõige välisriikide salateenistuste tegevuse suhtes liikmesriikide territooriumil. Samuti tuleks meie arvates kehtestada koostööeeskirjad EL-i tasandil. Ajutise komisjoni lõppraport peaks valmima 2007. aasta jaanuaris või veebruaris.
Euroopa Komisjoni justiitsvolinik Franco Frattini nentis omapoolses sõnavõtus: vabaduste ja põhiõiguste garantiisid vähendades anname terroristidele argumente endavastaseks propagandaks. Ajutine komisjon palus Frattini sõnul temalt informatsiooni ning seda ta ka andis nii palju kui võimalik, aidates muretseda liikmesriikidelt ka fotosid. Samuti tuletas ta liikmesriikide vastavatele ametitele meelde Euroopa Parlamendiga ja EL-i Nõukoguga tehtava koostöö olulisust. Frattini lubas ühtlasi järgmisel siseministrite nõukogul toonitada, kui oluline on koostöö ajutise uurimiskomisjoniga. Ta kinnitas, et vaja on mõtelda salateenistuste reformile ning arutada, kas ja kuidas oleks võimalik laiendada läbipaistvuspõhimõtet nii, et riikide parlamentidel oleks piisav kontroll salateenistuste üle.

Pangaülekannete jälgimine USA salateenistuste poolt

Võtsime vastu resolutsiooni, milles väljendame tõsist muret eraelu puutumatuse kaitse ja andmekaitse nõrgenemise üle seoses USA terrorismivastases võitluses kasutatavate julgeolekumeetmetega. Viimane juhtum, kus USA valitsus nõudis Belgia asutuselt SWIFT andmeid rahvusvaheliste rahaülekannete kohta, on Euroopas suurt pahameelt tekitanud.
Resolutsioon märgib, et USA valitsuse juurdepääs Euroopa kodanike finantsandmetele SWIFT-i abil on EL-i seaduste vastane ning ka ohtlik, sest SWIFT-ilt saadud andmete põhjal on võimalik lisaks ebaseaduslikule tegevusele jälile saamisele hankida teavet üksikisikute majandustegevuse kohta, mis võib viia laialdase majandus- ja tööstusspionaazhini.
Euroopa Parlament rõhutab, et isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele võib toimuda ainult siseriiklike ning EL-i andmekaitsealaste seaduste põhjal. Andmete edastamiseks peab loa andma kohus ning erandite tegemised peavad olema proportsionaalsed ja põhinema seadusel või rahvusvahelisel kokkuleppel. Nõuame, et nii kiiresti kui võimalik korraldataks Euroopa Keskpanga ning EL-i institutsioonide osalusel avalik kuulamine, millega välja selgitada nende roll selles küsimuses.

Sisserändajate tõhusam integreerimine

Menetluses oleva ettepaneku kohaselt peab iga liikmesriik hakkama edastama teistele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile kõiki nende riigisiseste meetmete tekste, mida ta kavatseb rakendada varjupaiga- ja sisserändepoliitikas, kui need võivad mõjutada mõnda liikmesriiki või EL-i tervikuna.
Euroopas on praegu rohkem kui 40 miljonit sisserännanut, keda on, piltlikult väljendudes, võimalik käsitada EL-i 26. liikmesriigina. Sellekohases raportis kutsume Euroopa Komisjoni üles looma alalist kontaktrühma, kuhu kuuluvad sisserändajate esindajad, eksperdid, valitsusväliste organisatsioonide esindajad jt, kes nõustaksid Komisjoni kõikides integratsiooniga seotud valdkondades. Samuti peaks Komisjon meie arvates looma liikmesriikide integratsiooniprogrammide tõhususe hindamiseks ranged seiremehhanismid ning hakkama kaks korda aastas välja andma täpset rände- ja integratsiooniaruannet.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)