Riigi rahakotti piiludes

RALF R. PARVE,      07. november 2001



Eelarve 2002

Riigikogu jätkas istungitevabal nädalal tööd komisjonides ning fraktsioonides. Põhiküsimuseks järgmise aasta
riigieelarve projekt, mis vaatamata Mart Laari kõrgelennulistele kiidusõnadele kujuneks taasiseseisvunud Eesti
halvimaks. Valitsuse ülioptimistlik tulevikuprognoos ei pidanud aga paika. Kavandatud majanduskasv tuleb protsendi
ehk 500 miljoni krooni võrra väiksem. Nüüd laovad võimulolijad uut pasjanssi.
Aastate jooksul kujunenud muljed riigieelarvete tegemisest on masendavad. Rahandusministeeriumile ei loe mingid
strateegilised plaanid ega arengukavad
Vaadatakse vaid eelneva aasta rahaeraldisi ja lisatakse uueks aastaks näpuotsatäis raha. Ehk nagu nõukogude
ajalgi - "saavutatud tasemest lähtuvalt".
"Lisaraha" aga kulub rahastataval peatselt tõusnud elektri- ja soojamajanduse tasude maksmiseks, strateegiliste
arenguplaanide elluviimiseks. Näib, et taas pole Rahandusministeerium raha jagades adunud, et telefonikõnede ning
elektri- ja soojushinnad taas tõusevad.
Praegused võimulolijad opositsiooniga ei arvesta. Kordub vastus: "Arvestame teie rahasoove järgmise aasta eelarve
koostamisel". Meenub Mart Siimanni valitsuse ratsionaalne tegutsemine. Kõigepealt rahastati oma võimuliidu
programmilised prioriteedid, opositsioonile aga jäeti mõnisada miljonit krooni oma prioriteetide rahastamiseks
Nüüdne valitsusliit krabab aga kõik, mingeid argumente opositsioonierakondade poolt põhjendatud valdkondade
rahastamiseks ei võeta kuulda.
Siimanni valitsuse ajal esitasid isamaaliitlased sadade kaupa parandusettepanekuid riigieelarve projekti, nimetades
neid pidulikult "alternatiivseks riigieelarveks". Nüüd, võimule saanuna sarjatakse opositsioonierakondade taotlusi
"koolimajade katustelappimiseks".
Praegune Riigikogu opositsioon esitas eelarve eelnõule üle 270 paranduse. Kuna praegust eelarveprojekti
iseloomustab sotsiaalkulutuste mittepiisavus, siis on Keskerakonna fraktsioon ja selle liikmed esitanud
põhimõttelised parandusettepanekud:
Tõsta soovitakse toimetulekutoetusi 500lt kroonilt 600. kroonile, mis nõuab täiendavalt 63 miljonit krooni.
Suurendada 90 miljoni krooniga toetusi omavalitsustele ,et õpetajate palgatõus ei jääks jälle osaliselt paberile ja
oleks võimalikud tasuta koolilõunad.
Suurendad lapsetoetusi alates esimesest lapsest praeguse 150 krooni asemel 300. kroonile kuus, mis nõuab
juurde 363 miljonit krooni.
Eraldada pensionäride ravituusikuteks 10 miljonit krooni ja suurendada toetusi põllumajandusele 80 miljoni võrra.
Praegu on põllumajandustoetusi vaid pool sellest, mis 1998. aasta, SAPARD'i toetus vahet ei kata.
Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid 60 parandusettepanekut. Anti Liiv ja Liina Tõnisson koos Vardo
Rumesseniga Isamaaliidust tahavad ellu viia Aino Järvesoo idee - 1000 krooni igale lapsele. Selle kohaselt
tahetakse tuleval aastal jõuda 500 kroonini lapse kohta kuus. Projekt nõuab miljard krooni.
Edgar Savisaare parandusettepanek näeb ette 100 miljonit krooni eraldamist munitsipaalelamispindade ehitamiseks
vähekindlustatutele. Ka teiste Keskerakonna saadikute ettepanekud on suunatud sotsiaalsete investeeringute
lisamisele. Neid summasid on valitsusliit tunduvalt vähendatud.
Kust raha leida? Näib, et raiskamiseks on Eestil raha piisavalt. Meenutagem 100 miljonit "paradiisiraha",
Maapangast haihtunud miljardit, GIBB'i 75 miljonit. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon leiab raha valitsemiskulude
kärpimisest, kus enamik ministeeriume on planeerinud endale soliidse palgatõusu, varjatud palgatõusu ehk
"tulemusjuhtimise" tasude kärpimisest, ministeeriumide suurte ning kiirelt kasvavate majanduskulude
vähendamisest, ID kaartide 63 miljonist. Ka kaitsekulude kasv pea 1/2 miljardi võrra tundub ülepingutusena, sest
seda raha ei suudeta ära kasutada. Kahtlase maiguga on valitsuse reservfondi kahekordne suurendamine. Ilmse
sooviga kulutada seda oma propagandaks.
Milliseid ja kelle prioriteete eelistada - see on küsimus!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)