Donald Trump äratab lootust ja usaldust

Trump esineb filmis näitlejana, kuid juhatab teed: see oli prohvetlik, teed juhatada on tulnud tal edaspidigi. Kevin, kaitsetu poiss hiigellinnas, kes elas läbi tüüpilise unenäostsenaariumi "Lost in New York" leidis oma õnne. Kas leiame ka meie?

Veendumaks, milline on Trump presidendina, tasub ära käia Trump Toweris. Selle alumistel korrustel on kohvikud ja poed, kuhu pääseb ligi igaüks. President on rahvamees, ta ei karda rahvast ega pea riigi raha eest välismaa spaades käima ja siis kantseleile tšekke esitama nagu meie kunagine president. Trump on ka säästupresident, sest presidendi palgana võtab ta vastu kõigest ühe dollari aastas. See tähendab, et Ameerika Ühendriikide maksumaksjale ei lähe Trumpi valitsemine midagi maksma – kõik tuleb riigimehe enda taskust.

Ta on nagu Uruguai legendaarne president José Mujica, kes rahva raha kokkuhoiu mõttes kutsub juukseid lõikama oma venna, kes elab naabertalus. Milleks külastada kalleid juuksureid, kui rahval on raha vähe?

Trump ja akadeemikud

Kriitikud mõistagi ütlevad, et Trumpi valitsemine läheb kalliks rahasummadest hoolimata. Äsja Trump taganes Kyoto kliimaleppest.

Meenutagem akadeemik Endel Lippmaad (1930–2015), kes oli Kyoto protokolli vastu ja pidas seda kehtetuks allakirjutamise hetkest peale. Akadeemik Lippmaa väited lühidalt: 1) süsinikdioksiidi tase atmosfääris kas langeb või fluktueerub, saja kilomeetri kõrgusel Põhjapooluse kohal on tohutu orkaan, mis tegelikult kliimat mõjutab; esmamõjutajaks on Päike, sõltuvalt sellest, kas Päikesel on laigud või mitte; 2) süsinikukulu maakera ühe elaniku kohta on püsinud muutumatuna alates 1975. aastast; 3) süsinikdioksiid on tähtsusetu kasvuhoonegaas, aga esmatähtis kasvuhoonegaas (need hoiavad meie planeeti soojana ja võimaldavad elu selle pinnal) on veeaur; 4) Maa keskmine temperatuur on alates XVIII sajandi algusest pidevalt tõusnud, samas atmosfääri ülakiht jaheneb; 5) ülesaamine viimasest jääajast kestab veel 20 000 aastat, pärast seda hakkab kliima taas jahenema (Eesti Ekspress, 16. oktoober 2008).

Kui me oma akadeemikuid ei kuula, keda siis veel? Olenemata sellest, milline on ühiskondlik kord; akadeemikutiitleid ei anta niisama. Ja tundub, et president Trump on kuulanud akadeemikuid. Kuidas üldse järgida lepingut, mis akadeemiku arvates on kehtetu juba allakirjutamise hetkest?

Trump riigipeade keskel

Vaadelgem president Trumpi omasuguste riigipeade keskel. Trump üllatab oma kätlemisoskusega: pigistab, surub, tõmbab siia ja sinna. Sellega meenutab ta Vargamäe Andrest, kes Oru Pearu sulasega vägipulka vedades ootamatult käed pulgast lahti laskis. Trumpi käteosavust taipas verinoor Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes üritas pigistada Trumpi kätt. Kui pole mõistust, siis aitab jõud; sulane oleks vast peremehe ka vägipulgas võitnud, aga peremehe mõistust talle antud ei olnud. Muide, kujur Amandus Adamson oli väike ja kõhetu, kuid tema tugevates kätes oli oskusi, mida ei olnud nii mõnelgi lihtsameelsel jõujääral. Ja 39-aastane mees ei saa veel olla liider.

Trump suhtlemas

Vaadelgem Trumpi suhtlemiskeskkonnas. Hiljaaegu jooksis läbi uudis: kui paavst Franciscus oli kohtunud Donald Trumpiga, oli ta tõsine ja morn. Seevastu Euroopa riigipeadega kohtudes on ta alati rõõmus. Paavst peab end ilmeksimatuks, ja kui ilmalikud valitsejad suudavad paavsti tõsiselt mõtlema panna, siis on see töövõit. Praegu on see konkreetselt Donald Trumpi töövõit.

Investituuritülis aastal 1076 pani paavst talle teadaoleva võimsaima ilmaliku võimu kirikuvande alla. Paavsti kasutatav kreekakeelne sõna "anathema" kõlas väga tõsiselt: niimoodi neetud ilmalik valitseja võis hakata linnamüüridest väljapoole liikuma, sest kristlikus maailmas talle enam kohta ei olnud. See aga kodifitseeris kogu õhtumaise ilmaliku mõtlemise, sest selle läbi, et Püha Saksa-Rooma Impeeriumi keiser paavstile vastandus, tegi end kuuldavaks ilmalik võim. Ilmaliku võimu saaduseks on aga vabariigid, ja aastast 1776 ka ajaloos erandlik nähtus – presidentaalne liitriik Ameerika Ühendriigid, mis samuti vabariik.

Niisiis läks Donald Trump paavsti juurde ilmaliku võimu esindajana, kuid see ei lõppenud talle nagu Heinrich Neljandale 1077. aastal Canossas – kotiriie, tuhk ja paljad jalad jäid seekord kõrvale.

Trump kõnetas paavsti Kirikust eraldunud Kultuuri esindava isikuna, samas ka riigimehena, kellel, erinevalt paavstist, on ka reaalne armee. Ameerika Ühendriike presidentaalse liitriigina poleks tekkinud, kui paavst poleks Inglise kuningat Henry VIII 1532. aastal kirikust välja heitnud. Anglikaani kiriku teke hõlbustas hilisemate solidaarsete Ameerika kolooniate teket.

Miks sellest üldse rääkida? Kuningas Henry VIII paistis silma erilise eksperdina naiste „viisaka“ kohtlemise alal, nii ka Trump. Donald Trump läbiks vabalt Kuldbrokaatlaagri (Camp du Drap d'Or; 1520) rüütliau-kursused, milles õpetati viisakat suhtumist allaandnud rüütlisse ja daami. Allaandnud rüütlit ei tohi torgata, ta tuleb püsti aidata; alles pärast seda võib ta anda vasallivande. Kui Kuldbrokaatlaager oleks toimunud enne aastat 1789, siis poleks Suurt Prantsuse Revolutsiooni iial toimunud.

Nõnda siis on ka Donald Trump rüütellik, ta suhtub oma naisesse väga hästi. Tegu ju Ameerika Valeri Kirsiga, missivõistluste korraldajaga! Pea igas eluvaldkonnas näitab Donald Trump end tüüpilise Lääne liidrina, kes vastandub putinlikule jõhkrusele.

Eestlastel on põhjust Ameerika Ühendriikidele eriliselt tänulik olla. Kes andis meile viieprotsendist sõjalaenu 9. juunil 1919? USA. See laen oli väga madala protsendiga, selle sees olid kaubad pakisupist ja mürskudest kuni hobusetekkideni. Laidoner ütles, et ilma selle hiigellaenuta oleks Eesti armee Vabadussõjas kokku varisenud, Eesti Vabariiki ei oleks iial tekkinud. USA toetas meid kui ema hällist alates.

Mõtle ajalooliselt, aga väljendu kaasaegselt – selle kõige pärast oleksin ettevaatlik niisuguste riigitegelaste nagu Barack Obama või Donald Trump kritiseerimisel.

AARNE RUBEN,  kirjanik

Jaga |