Kes on Kohtla-Järve kooli Korsten?

ALLAN ALAKÜLA,      07. september 2005


Möödunud koolialguse nädala telepildis hakkas esinemise sageduse järgi korraks tunduma, et Eesti haridusministriks pole Mailis Reps, vaid keegi Teet Korsten. Lapsevanem, kes tõusis uudispildis ennastsalgavalt üles poliitrepressioonide vastu Kohtla-Järvel. Ladus kaamerate ees just nagu piiblist õpetussõnu kohalikule linnavalitsusele ja tervele Eesti riigile. Sellest, mis on õige, mis vale, ning kes on õige ja kes vale.

Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis õpib kooli kodulehekülje järgi neli Korstnat: Gerton 3A klassis, Mirjam Johanna 3B klassis, Janar 6A klassis ja Kristo 9A klassis. Kes on aga see mees, kes räägib leebematel hinnangutel kirgliku, mõnede meelest aga lausa hullunud pilguga kõigi Järve kooli Korstnate nimel?

Ajakirjanik?
Põhjarannikus ja paljudes muudes allikates tituleerib Teet Korsten end viimastel aastatel (vabakutseliseks) ajakirjanikuks. Selline kutse seisab tema nime taga näiteks proklamatsiooni all Mari rahva õiguste eest ning selle tiitliga on Eesti riik lähetanud Korstna vaatlema Aserbaizhaani parlamendivalimisi.
Meediaüldsusele, tõsi, on sellenimeline kolleeg pea tundmatu. Üksikud killud Põhjarannikus, mõned lood Sirbis (mida toimetab 2003. aastani Isamaaliidu liige olnud Mihkel Mutt) ning oma nime all Delfis ja mujal kommentaariumides avaldatud arvamusekesed ei tee veel kellestki isegi mitte vabakutselist ajakirjanikku. Rääkimata enda elamiseks ja suure pere toitmiseks vajaliku sissetuleku võimaldamisest.

Kirikumees?
Rohkem on Korsten olnud tuntud kirikuringkondades. Aastatel 1992–1993 vilksab Korstna nimi esimest korda läbi EELKi koguduse leheküljel Väike-Maarja diakoninina. 1997. aastal esineb ta Postimehes Elva koguduse diakoni ametis.
1999. aasta 11. jaanuari BNS vahendas aga loo sellest, kuidas Elva koguduse diakon Teet Korsten on Milanost noorte usufestivalilt saabudes bussis ülemäära alkoholi tarvitanud. Usklikud noored rääkisid BNSile, et pärast aastavahetust Itaalias ei saanudki Korsten enam joomisega pidama. Löönud silmad lahti, hakanud ta kõigepealt tüdrukutele ligi ajama, seejärel püüdnud aga bussis läbi viia jumalateenistust. „Ma ei salga, et võtsin liiga palju. Alkoholism on haigus ja mina püüan sellest jagu saada," kinnitas Korsten BNSile toimunut ning lisas, et tal on oma arst, kelle juures ta juba käibki ravil.
Kirikule sellest seletusest siiski ei piisanud ning Postimehe teatel (8.03.2000) kustutas luteri kirik 1999. aasta jaanuaris Teet Korstna diakonite nimekirjast just alkoholi liigtarvitamise pärast. Issanda arm on aga otsatu ning täna on Teet Korsten nii EELKi Jõhvi koguduse nõukogu kui ka juhatuse liige. Lisaks taevaväele on seejuures kindlasti abi olnud Mihkli koguduse õpetajast Peeter Kaldurist, kes on Res Publica hingekirjas.

Poliitik?
Paralleelselt kirikuga on Korsten toimetanud kristlik-demokraatlikus Isamaaliidus. Erakonnaliikmete registri järgi on 1967. aastal sündinud Teet Korsten Isamaaliidu liige alates 1996. aastast. Endisel Järve kooli direktoril Sirje Jõemaal, kelle kaitseks Korsten välja astus, hakkas sama partei staazh jooksma kaks aastat varem, 1994. aastal.
Parteisse astumisega samal 1996. aastal valiti Isamaaliidu nimekirjas kandideerinud Korsten Elva volikokku. Igati tubli 48 häälega. Et rohkem pole Korsten valimistel kandideerinud, on teda poliitikuks ehk palju nimetada. Intervjuud Mart Laari ja Toomas Hendrik Ilvesega lubavad oletada, et tegu pole siiski Isamaaliidu tavaliikmega.
Korstna poliitiliste vaadete äärmuslikkusest annavad aimu tema oma nime all ilmunud veebikommentaarid. Üks talle iseloomulik ilmus Delfis mullu 15. aprillil kell 11:58: „Selge on ka see, et Rahvarinne oli algselt loodud KGB poolt ja ripakile (?) jäänud Savisaar on jätkanud pidevalt selle suuna teenimist. /.../ Ma arvan, et Savisaare peaks kohtu alla andma riigireetmise eest, eriti arvestades selle tegevuse permanentsust!"
Sellise jutuga ei ulatu Eestis keegi enam isegi kohalikku volikokku, suuremast poliitikast rääkimata.

Puhtpoliitiline aktsioon
Isamaaliit kuulutas, et Kohtla-Järve keskerakondlik juhtkond määras sealse Eesti gümnaasiumi direktoriks nõukogude ajal parteikomitee instruktorina ja parteiaktivistina töötanud Irina Tokmani ning seepärast võib koolist suur osa õpetajaid lahkuda. Isamaaliidule on tegelikult probleem, et Tokman valiti linnavolikokku mitte nende enda, vaid Ühendatud Rahvapartei nimekirjast (parteisse ei kuulu). Samas pole Järve Gümnaasiumi õpetajaskond kuigi parteistunud – vaid direktori asetäitja Reet Kukk kuulub Kristlikusse Rahvaparteisse ning õpetajate äravool parteilisel pinnal on pelgalt Isamaaliidu soov, mitte reaalne oht.
Isamaaliit rakendab Kohtla-Järvel suhtumises minevikku ka topeltstandardit. Näiteks Tallinna volikogu esimehe kandidaadiks määrati äsja Tiit Sinissaar, kes enne isamaaliitlaseks saamist oli samuti tubli kommunist. Joomise pärast Eesti Raadios komparteist väljaviskamise ohtu sattunud noort Sinissaart mäletavad kolleegid parteikoosolekul pisardamas: „Ärge rikkuge ära noore inimese elu!" Tallinnas pole see mälestus Isamaaliidule enam mingi teema.
Topeltstandardit rakendab Kohtla-Järvel ka Reformierakond. Juba kurikuulsaks saanud kooliaktusel, kus sütitava kõne pidas lapsevanem Korsten, viibis rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo esindaja Ida-Virumaal Ken Koort (ühtlasi RE piirkonnajuht). Koort nimelt leidis, et Järve Gümnaasiumi juhtumis on vajalik riigi sekkumine.
Vaid mõni päev varem oligi väisanud Kohtla-Järvet Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip, kes andis avalikult oma õnnistuse erakondade valimisliidule, kus muuhulgas on üheskoos nii Reformierakond kui Isamaaliit. Praeguse peaministri, kunagise NLKP Tartu rajoonikomitee teise sekretäri juhitava erakonna esindaja poolt on ühe koolidirektori kt Tokmani kompartei mineviku meenutamine pehmelt öeldes silmakirjalik.
Järve Gümnaasiumi kooliaktus oligi tegelikult üks valimiseelne kampaaniaüritus, selline, nagu neid toimub Kohtla-Järvel ja mujal Eestis praegusel ajal teisigi. Tänu Ago Gashkovi AK-reportaazhidele sai see lihtsalt teistest suurema televõimenduse. Nii nagu Ragnar Kondiga Lõuna-Eestis, on Reformierakond vaeva näinud ka Kirde-Eesti korrespondendiga.
Muide, Sirje Jõemaa on minu isikliku mälestuse järgi igati tore inimene ja suurepärane õpetaja, kes veel Jõhvi koolis õpetades süstis ka minusse huvi terve maailma vastu, mis 1980. aastate algul oli veel lootusetult suletud. Mis tahes parteisse astudes ei saa aga siiski ühelgi maal ega ajal keegi arvestada ainult dividendidega. Paratamatult tuleb opositsioonis olles kanda ka riske ning see käib nii NLKP kui Isamaaliidu kohta.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (10)