Nädala juubilar – Diana Klas 40

JAANUS KÕRV,      18. juuli 2007


Särav ja sädelev, hooliv ja andestav- sellisena tähistab homme, 19. juulil tähistab Diana Klas oma 40. sünnipäeva. Kui tihtipeale suhtuvad õrnema soo esindajad oma vanuse avaldamisse tõrjuvalt, siis tema ütleb otse: „Ei, mina küll oma vanust ei häbene!"

Diana ja teater

Juba väiksena kogus Diana filminäitlejate pilte ja autogramme ning ihkas saada näitlejaks ja varieteeartistiks nagu ema. Lavakunstikateedri sisseastumiseksamitel öeldi aga pärast viimast vooru, et proovigu järgmisel aastal uuesti. See oli täielik shokk!

Esimene roll oli selleks ajaks aga juba mängitud. Diana oli 16, kui Kaarel Ird, see Vana Hirmus talle oma viimases lavastuses, Olev Antoni „Rublarüütlites" osa andis.
Pärast „lavakasse" sissesaamise luhtumist pakkus tollane Vanemuise peanäitejuht Ago-Endrik Kerge talle kohta episoodinäitlejana – siis saaks aasta pärast kogenenumana uuele katsele minna. Ent ei läinud Diana enam teatrist kuhugi. "Mul olid juba nii ilusad rollid," on Diana need osatäitmised kokku võtnud. Kuigi mängida tuli küürakaid, ühesilmalisi ja muid kentsakaid tüüpe. Ilus sai ta olla vaid mõnes rollis, kehastades näiteks indiaanlannat muusikalis „Winnetou". Samuti tohtis Diana olla laval iseenda nägu, mängides oma suurt iidolit Edith Piafi lavatükis „Piaf, Pariisi varblane."

Kui lavakooliks jäi teater, siis klassikalist laulu õppis Diana pärast keskkooli kaks aastat Tartu Muusikakoolis. Ent tüdis sellest peagi, sest ei tahtnud laulda "küla mul ütles kuku-kuku-kuku". Seejärel õppis estraadilaulu Tallinna Muusikakoolis, aga Vanemuine tõmbas ta aasta pärast Tartusse tagasi.

2000. aastal kolis põline tartlanna Tallinna, kuna Roman Baskin kutsus ta Vanalinnastuudiosse. „Kolinud olen palju, ma olen nagu mustlane," ütleb Diana, kes kesklinnakorterist Nõmmele isa kingitud majja pesapaiga leidis ja siis jälle kolimistee jalge ala võttis, elades nüüd Kristiine kandis.

Tallinnaga polegi Diana lõplikult harjunud: "Kui Tartusse sõidan ja Tähtvere majad paistma hakkavad, tuleb küll klomp kurku. Kõik oleks võib-olla võinud teisiti olla, kui vaid teatris oleks rohkem tööd olnud." Küsimusele, mitu rolli tal kokku võiks tulla, vastab Diana: „Oi, ma ei tea – palju!"

Praegu saab Dianat näha-kuulda Vana Baskini Teatri lavastuses „Plaadipood" ja koos Jüri Aarmaga antakse kontserte Rahvusooperi Estonia „Ooper-Kvartetiga". Sügisel jätkub rollimängukoolitus, milles Diana paljude teiste näitlejatega Ago-Endrik Kerge käe all kaasa lööb.

Lapsed – elu suurim varandus

Diana lapsed Andry, Gregory ja Anna naudivad koolivaheaega. Elu läks nii, et lastel on erinevad isad. Diana on öelnud, et ühest asjast on tal väga kahju: "Kui elu oleks teistmoodi läinud ja mu kõrval oleks olnud meesterahvas, siis mul oleks võinud olla viis, kuus, seitse last. Minus on kaduma läinud hästi suure pere ema. ﾜksinda lapsi kasvatades on aga kolm isegi väga uhke. Minu elu kõige suurem varandus!"

Diana ja vanainimesed

Väiksena kuulutanud Diana: „Mina abiellun vana mehega!" Ema jahmumise peale – miks siis?! – vastanud Diana: "Sellepärast, et siis on mehel radikuliit ja ta on kogu aeg kodus, ja ma saan tema eest hoolitseda."

Vahepealsel ajal, kui Dianal lauljana-näitlejana rakendust polnud, tegi ta igasuguseid töid. "Olen olnud koristaja, kinnisvaramaakler, sanitar," loetleb laulev näitlejanna.

Suure südamesoojusega meenutab Diana töötamist Merimetsa tugikeskuses, kus ta oli mäluhäiretega vanainimeste päevahoius tegevusjuhendaja. Sellele kohale oli teisigi kandidaate, kuid tema valimist põhjendas kolleeg Anneli Torri lihtsalt: "Dianast kiirgab soojust! Ta on loomult hästi abivalmis, temas on tohutult empaatiavõimet. Vahel Diana laulab siin, see on suur varandus."
Diana ise ütleb, et talle meeldivad vanainimesed.

Dianaga juhtub
alatasa midagi sellist, mida teistega tavaliselt ei juhtu. Ta ise ütleb: ju see saatus selline on!
Diana meenutab, kuidas ta etenduse ajal lavale minnes toolist mööda istus ja põrandale kukkus. Publik sai saalis parasjagu nalja, kuid näitlejal tuli pärast äpardust hakata.tõsise näoga luuletust lugema.
Kord istus ta Tartus Raekoja platsil tänavakohvikus, olles viimaseid kuid lapseootel. Sirtsti! Nojah, see toovat ju õnne, kui lind sulle peale laseb. Diana oma suure kõhuga trügis laudade vahelt läbi WC poole, vabandades istujate ees, et peab ennast linnukese õnnest puhastama. Trügis siis tagasi, istus – sirtsti! Linnul oli ilmselt kõht lahti, nii et Diana pidi kokku kolm korda trügima ja vabandama, et linnuke oli teda jälle ära märkinud.
Igasugu masinaid Diana pelgab, sestap pole tal ka autot.

Diana ja poliitika

Diana on öelnud, et on alati olnud selline köögis õigluse eest võitleja, kes peab kodustele kõnesid sellest, kuidas kõik tegelikult olema peaks. Poliitikasse minekut mõjutas mure sotsiaalsfääri pärast: „Kui teatris pole olnud kõige paremad ajad, ei ole ma niisama istunud, vaid otsinud tegevust just selles valdkonnasl ja seetõttu tean ka probleeme." Eriti südamelähedane on talle Maarja küla projekt. „Olen neile ikka öelnud, et kui nad ainult Tallinnale lähemal oleksid, siis ainult seal oleksingi."

Muretsema panevad Dianat mitmed asjad: sotsiaaltöötajate madalad palgad, vanurite väike pension, üksikemade eluraskused.

Täitmata jäänud unistus

Diana ütleb, et vaevadele vaatamata on ta saanud elus võidurõõmu palju tunda ja enamik unistusi on täitunud: näitlejaks ta sai, unelmrolli – Edith Piafi – on nüüdseks õnnestunud kehastada lausa kahes lavastuses, varieteeartistiks sai, samuti on nüüd filmis mängimise kogemus. Lapsi on samuti palju. Kuid mida Diana väga tahaks – see on klassikaline perekond.

Soovime kaunist sünnipäeva ja unistuse täitumist!


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)