Moskva nime 860. aastapäeva puhul

JAAN NIIN,      22. august 2007


Nõukoguliku ajakirja "Pilt ja Sõna" 1947. aasta numbrid tuletavad meelde, kuidas tollal suure pidulikkusega peeti Moskva esmamainimise juubelit.

Kuigi linn sai uue nime 1147. aasta 4. aprillil, tähistati sotsialistliku isamaa pealinna ajalooliselt tähtsat 800. aastapäeva alles 1947. aasta 7. septembril. Lugejale anti ka teada, et Moskvast juhtis sõja ajal võitlust hitlerliku armee vastu Stalin ise ja Moskva on keskuseks, kust suunatakse nõukogude rahva tööd ja võitlust seltsimees Stalini juhtimisel teel parema tuleviku – kommunismi – poole. Ja tollane Eesti NSV tähistas seda suurt juubelit 36-liikmelise meeskonna 1100 km pikkuse teatejooksuga Tallinnast Moskvasse.

"Pilt ja Sõna" avaldas ka tõlkekatkendi Vana-Vene kroonikast: "Aastal 6655 (s.t. aastal 1147 m.a.j.) läks Juri (Dolgoruki) sõjakäiguga Novgorodi vürsti maadele ja võttis tulles ära Novõi Torgi ja võttis ära Musta, ja Juri saatis Svjatoslavile käsu sõdida Smolenski vürstimaadel. Ja Svjatoslav läks sõjakäigule ning võttis ära Goldjadiutsevi Protva ülemjooksul, ja samuti võttis Svjatoslavi malev vange. Ja Juri saatis saadikuid ja käskis ütelda: "Vend, tule minu juurde Moskva`sse." Aga koos oma poja Olegiga ja väikese malevaga sõitis Svjatoslav tema juurde … Juri käskis korraldada rikkaliku lõunasöögi ja osutas talle suurt au ja näitas heldelt üles armastust Svjatoslavi ja tema poja Olegi vastu …"

Niisiis, just selles küllakutses öeldigi 4. aprillil 1147. aastal esmakordselt välja kohanimi Moskva.

Lisan eeltoodule sarnase "ümbernimetamise juhtumi" kirjelduse Eesti Vabariigi 10. juubeli puhul ilmavalgust näinud trükises "Kümme aastat Eesti riiklikku iseseisvust" (Tallinn 1928), milles tollane välisminister Hans Rebane kiidab pikkade aegade jooksul eesti rahvast hoidnud Head Vaimu:
"Põhja Vaim on toonud Eesti rahva Baltimere ilusatele kallastele. See on hea vaim olnud. Sest Eesti rahvas oleks Sarmaatia lagendikkudele kadunud nagu palju meie sugurahvaid, kelle asukohtadest kõneleb veel suure Valge jõe nimi, praegune Volga.
See hea Vaim on meid seni hoidnud ja kaitsenud. Aastasadasid surve ja nii mitmete võitjate rahvaste all on eestlases ikkagi alal hoidunud rahvuslik tunne. Sellest tundest paisuski riikluse tunne, mis meid vastu viinud juba 10-aastase iseseisvuse pühale."

P.S.
Suurvürst Juri Dolgorukile kui Moskva linna "asutajale" rajati Moskva linnanõukogu ette ratsamonument 1954. aastal. Putini-aegsest teatmeteosest "Venemaa valitsejad Rjurikust Putinini" (2004) selgub, et Juri sündis Vladimir Monomahhi kuuenda pojana abielust eeldatavasti Rootsi kuningatütrega. Isa saatis Juri juba 3-aastaselt koos vanema vennaga valitsema Rostovi vürstiriiki. Hiljem osales Juri pidevalt vene vürstide vahelises maade ümberjagamise võitlustes, kus näitas üles mehisust ja ka võimuiha. Ta ei paistnud silma suuremeelsuse ja heanaaberlikkusega. Aga kui Jurit nimetatakse Moskva asutajaks, siis pole see sugugi õige. Kui Juri hõivas 1147. aastal kõrgaadliku (bojaari) Kutshka maavalduse, siis ta käskis kohe bojaari mingisuguse "häbematu teo" eest tappa ja korraldas seal (juba peremehena) oma liitlasele Svjatoslavile suure peo (pir velik), kasutades kutsel enda pandud uut kohanime.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)