Mõisa köis, las lohises

REIN RATAS,      04. september 2002


Meie tegime 18 aastat oodanud otsuse, et Tallinna prügimägi rajatakse Maardu karjääridesse ja mina selle otsuse eest ka vastutan, hüüdis ekslinnapea Mõis hoopis ühe teise linnavalitsuse otsuse kohta Jõelähtmesse uus prügila teha. Mina vastutan, ütles ekslinnapea. Kas ka oma sõnade eest?

Kord kuulutas ekspankur Jüri Mõis Eesti rahvale - traditsioonid takistavad progressi. Mõnevõrra hiljem arvas ta, siis juba siseministri aukraadis, et eesti mees ja tema sugu pole põrmugi viletsam kui Põhjamaade oma ja politseinikke pole meile palju vaja.
Politsei aadrilaskmise verist vilja nüüd lõikamegi. Rahutu ja otsiv vaim tõi Tallinna linnapealt Jüri Mõisalt üpris progressiivsed (tõsi, mõneti traditsioonilised, ? la "mis sina, mats, ka tead", "linnaõhk teeb vabaks") õpetused: Eesti märk ei müü; Eesti eest pole mõtet kõike mängu panna; Tallinn ongi õige Eesti.

Tubli, isand Mõis!
Vapustavalt kaunilt esitati TV ja muu pressi vahendusel linnapea projekti "Paljassaarde noorteküla". Talvisesse "noortekülla" tulid president, peaminister ja linnapea ise. Hingestatult kuulutas tollane president : "Eelmised Tallinna linnapead on olnud lollid, et pole seda poolsaart võtnud kasutusele." Sedapuhku Paljassaare projekt ei jõudnud lohisemagi hakata.
Demokraatia tunnuseks ongi vabalt välja öelda ja kirja panna oma seisukohti. Tegemistega on natuke teine lugu - olgu siis politsei luudamine või Euroopale seni veel järgimatut eeskuju andnud Tallinna Keskkonnaameti hingusele saatmine. Demokraatiaga polnud siin pistmist, õiguse selleks andis võim.
Endine Tallinna linnapea näitab end sedapuhku mõneti uuest küljest. Mõis on hakanud oma silgukarpi (vabandust, juveelikarpi) koguma võõrast kraami. Oma kirjutises "Käsipidur peale" (Postimees, 23. august 2002) ta väidab tõemeeli: "Meie tegime 18 aastat oodanud otsuse, et selline asutus /prügila/ rajatakse Maardu vanadesse karjääridesse… Mina vastutan."
Ei, sellise otsuse tegi 11 aastat tagasi linnapea Hardo Aasmäe linnavalitsus, mille koosseisus oli ka allakirjutanu. Läinud sajandi eelviimasel aastakümnel oli Tallinna regioonis läbi uuritud üle kümne prügila võimaliku asukoha. Neist mitmetel, peamiselt sotsiaal-majanduslikel kaalutlustel eelistati oobolus-fosforiidi kaevandamisala Jõelähtme vallas. Vabas maailmas on vägagi loomulik, et analoogse prügila rajamiseks kulub 15…20 või rohkemgi aastat.
Ehitamine algab asukoha valikuga. Antud valik oli keskkonnakaitseliselt ja prognoositavalt ehitusmaksumuselt vägagi problemaatiline. 1991. aasta sügisel hakkas Jõelähtme kohalik omavalitsus asja arutama. Vallavolikogu kuulutas oma neljandal lugemisel 6. veebruaril 1992. aastal: "Jõelähtme vallavolikogu, ära kuulanud Tallinna linnavalitsuse keskkonnahoiu nõuniku R. Ratase ettekande ja volikogu liikmete sõnavõtud, otsustab:
Anda põhimõtteline nõusolek prügipolügooni rajamiseks Maardu karjääridesse.
Moodustada Jõelähtme valla poolt esitavate tingimuste väljatöötamiseks komisjon järgmises koosseisus…"

Otsustati ammu enne Mõisa
21. veebruaril 1992 esitas vallavolikogu oma otsusega Tallinna linnale 18 tingimust. Jaak Tamme linnavalitsuse poolt kirjutas asjakohasele lepingule Jõelähtme vallavalitsusega alla abilinnapea Tõnis Kull.
Uue prügila ehitamiseks loodi Tallinna Prügila AS ammu enne Jüri Mõisa linnaisaks saamist. Asjakohane rahvusvaheline konkurss prügila investeerija-projektikorraldaja leidmiseks korraldati siis, kui linnavolikogu juhtis Edgar Savisaar ja jäätmevaldkonda kureeris abilinnapea Kalev Kallo.
Ühes vastutusregistris on Jüri Mõisal kindlasti õigus. Ta vastutab 16. mail 2000 sõlmitud kolmepoolse (Tallinna linn, SKP Recycling AG&CO ja Tallinna Prügila AS) lepingu eest. Vastutab linnapoolsete investeerimiskohustuste, lubatud 15%-lise omakapitali rentaabluse ja konkursivõitjale kindlustatud 500 tuhande euro suuruse preemia eest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)