Toledos hoiatati terrorismi eest

ANDO LEPS,      25. september 2002


11. septembri terroristide rünnaku õnnestumise üheks põhjuseks oli asjaolu, et see tundus ilmvõimatu. Samas on süüdistatud ka USA luureasutusi liigse tähelepanu suunamises avalikest allikatest saadavale informatsioonile ja väheses töös agentuuriga, luure suutmatuses imbuda terroristide sekka.

Septembri alguses toimus Hispaanias, Toledo Ülikoolis (Universidad de Castilla la Mancha) Euroopa Kriminoloogia Assotsiatsiooni II konverents. Konverentsil osales umbes 350-400 teadlast mitte ainult Euroopast, vaid kogu maailmast. Konverentsi olulisem teema oli - terrorism. Mina tegin ettekande teemal "Rahvusvaheline terrorism ja Eesti," mille tähtsamad lõigud siinkohal esitaks.

Mis on terrorism?

Rahvusvahelistele allikatele tuginedes tuleks terrorismi defineerida kui õigusvastast tegevust, mis seisneb jõu kasutamises või sellega ähvardamises, mis on suunatud riigi, isikute või organisatsioonide või nende vara vastu, mille eesmärgiks on saavutada muutusi riigi poliitilises või sotsiaalses korralduses.
Samas aga puudub rahvusvaheliselt ühene terrorismi definitsioon, kuna vägivalla kasutamine on tinglik ja eksisteerib riiklik terrorism, st terroristlikke akte viisid/viivad läbi riiklikud eriteenistused ja/või neid toetati/toetatakse riiklikult.
Üldmõistena on terrorism poliitiliselt motiveeritud ebaseaduslik vägivald, mille eesmärk on tekitada hirmu laiemas ulatuses.
Terrorismi ennetamisel on oluline kindlaks teha ja elimineerida isikud, kes saaksid osutada terroristidele abi võimalike rünnakute organiseerimisel kohapeal. Tihti koguvad taolised isikud oma tegevuseks vajaliku finantsbaasi, pannes toime teisi kuritegusid - narkokaubandus, äri lõhkematerjalidega, salakaubavedu, illegaalne inimsmugeldamine, rahapesu. Kuna terrorism ei tunne riigipiire, ei saa selle vastu võitlemisel alahinnata rahvusvahelise koostöö tähtsust.

Ettevaatust, illegaalsed relvad!

Kuigi 2001. aastal ei täheldatud ebaseaduslikku relvakaubandust läbi Eesti, on terrorismivastases võitluses ebaseadusliku relvakaubanduse tõkestamine üks prioriteetsetest suundadest. Oluline on vältida Eesti sattumist illegaalse relvakaubanduse transiitmaade nimekirja.
Terrorismi ei saa vaadata lahus ka äärmusliikumistest. Peamine erinevus terroristlike ja äärmusliikumiste vahel ongi nende eesmärgis - äärmusliikumised propageerivad küll oma vaateid, kuid ei kavatse muuta riigi ja ühiskonna korraldust. Kuigi ka selliste liikumiste esindajad panevad toime oma vaadetest lähtuvaid kuritegusid, on need tunduvalt vähem ohtlikud kui terrorism. Kuriteod pannakse toime konkreetsesse vähemusse kuuluva isiku suhtes, vastupidiselt terroristidele, kes enamasti ei vali ohvreid.
Terroristlikke meetodeid kasutavad erinevad rühmitused eelkõige tähelepanu suunamise vahendina ja oma nõudmiste täitmiseks. Alati on olemas potentsiaalne oht, et ka Eestis tegutsevad ekstremistlikud grupeeringud hakkavad oma vaadete propageerimiseks kasutama terrorismi. On selge, et analüüsides erinevate ekstremistlikult ning Eesti-vastaselt meelestatud liikumiste tegevust, tuleb hinnata nende motiveeritust ning valmisolekut võimalike terroriaktide toimepanemiseks. Põhiliselt seobki äärmuslikke liikumisi terrorismiga see, et nende kujul on tegemist võimalike terroriaktide toimepanijatega. Siiski ei ole Eestis tegutsevad äärmusliikumised seni toime pannud terrorismi tunnustega kuritegusid.
Eesti saab anda oma panuse terrorismivastasesse võitlusesse mitte niivõrd sõjaliste üksuste eraldamisega ühisoperatsioonidesse, kuivõrd piirikontrolli tõhustamisega ja info vahetamisega tagaotsitavate isikute kohta; rahapesuvastaste meetmete täieliku rakendamisega; välisinvesteeringute tausta põhjaliku kontrollimisega; ekspordi- ja transiidikontrollimeetmetega ja teiste kohapealsete vahenditega.

Eestis otsest terrorismiohtu pole

Paljud abinõud terrorismi vastu võitlemiseks on ette nähtud rahvusvaheliste kokkulepete, lepingute ja konventsioonidega, millega Eesti on juba liitunud või liitumas. Lisapanuse saab Eesti anda poliitilisel tasandil, rahvusvahelistes organisatsioonides terrorismivastast võitlust toetades.
Prognoosides võimaliku rahvusvahelise terrorismi mõju Eestile, võib siiski tõdeda, et otsest terrorismiohtu ei ole. Samas ei saa välistada üksikute äärmusliikumiste esindajate ja kuritegelike sidemetega isikute sellesuunalisi pingutusi tähelepanu suunamiseks ja Eesti Vabariigi, kui Euroopa Liitu ja NATO-sse pürgiva riigi maine kahjustamiseks rahvusvahelisel areenil.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)