Lugupeetud pr Alma Arro ja hr Enno Erstu

SIIRI OVIIR,      24. juuli 2002


Tänan Teid, et Te oma küsimustele vastuste saamiseks Kesknädala poole pöördusite. (Alma Arro kiri 10.07 ja Enno Erstu kiri 17.07 Kesknädalas.)

Riikliku pensionikindlustuse reformi ja seaduste muutmise tulemusena on muutunud eri liiki pensionide arvutamise alused.
Kuni 31. märtsini 2000 reguleeris riiklike pensionide määramist ja maksmist riiklike elatusrahade seadus. Selle seaduse järgi maksti Teile pensioniõigusliku staaþi alusel invaliidsuspensioni.
1. aprillil 2000 jõustus riikliku pensionikindlustuse seadus. Selle seaduse järgi asendati invaliidsuspensionid töövõimetuspensionidega. Töövõimetuspensionide arvutamise aluseks on kas töövõimetu inimese pensionistaaþi alusel arvutatud vanaduspension või vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaþi korral.
Töövõimetuspensioni suurus on seotud töövõime kaotuse protsendiga. See tähendab, et kui Teil on töövõime kaotus 80 %, siis on Teie töövõimetuspensioni suuruseks 80 % välja arvestatud pensionist.
Uute reeglite järgi pensionide arvutamine oleks tekitanud olukorra, kus sotsiaalkindlustuse printsiibil määratud pension oleks mõnel juhul osutunud väiksemaks, kui elatusrahade seaduse alusel määratud pension. Et sotsiaalkindlustuse printsiibil määratud pension ei oleks väiksem, selleks säilitati nendele inimestele eelnevalt määratud pension, mis tegelikkuses on natuke suurem, kui täna töövõimetuspensionäridele määratav pension.
Kui pr Alma Arrole oleks käesoleva aasta algul pension uue seaduse alusel ümber arvutatud, oleks ta kaotanud 220 krooni. Pärast aprilli ja juuli pensionide tõusu oleks pr Arro pension olnud tänasega võrreldes ikkagi 85 krooni võrra väiksem. Samal ajal oleks hr Enno Erstu pension praegu 30 krooni väiksem. Siin ongi põhjus, miks pension püsib siiani varem arvestatud tasemel.
Kindlasti ei jää Teie pensionid igaveseks sellisele tasemele. Prognoosi kohaselt tõstab järgmine indekseerimine arvutatud töövõimetuspensionid suuruseni, kus need on suuremad, kui kõik riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud töövõimetuspensionid. Seega hakkavad 2003. aastal suurenema ka viimased seni säilitatud töövõimetuspensionid.
Lisaks töövõimetuspensionile on nendel puuetega inimestel, kellele on määratud ka puude raskusaste, õigus taotleda puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, mida kokku on 7 erinevat toetust, neist 5 täiskasvanutele. Puudega täiskasvanu toetus, mis sügava puudega inimesele on 640 krooni, raske puudega inimesele 420 ja keskmise puudega inimesele 200 krooni, on mõeldud just puudest tingitud lisakulude katmiseks.
Päikest teie ellu soovides!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)